Õhne jõgi
Nimi/Nimed
Õhne jõgi. Eesti vooluveekogude nimestikus reg. nr. 10137
Teised nimed Õhnu jõgi, Õhve jõgi, Suislepa jõgi, Hoomuli jõgi, Omuli jõgi, Omeli jõgi (Wellner, 1922).
Läti keeles Ihna upe, saksa keeles Oemel Fluss
Asukoht/Paiknmine
Jõgi algab Veisjärvest (reg. nr. 20994) ning suubub Võrtsjärve selle lõunaosas. Jõe pikkus on 94 km ning valgla 573 km², millest 8 km² jääb Läti Vabariigi territooriumile. Õhne jõgi, kuuludes Võrtsjärve vesikonda, on valgla suuruselt vesikonna teine jõgi, pikkuselt aga esimene. Jõe lähe ja alamjooks asuvad Viljandi maakonnas, põhiosa jõe pikkusest ja valglast aga Valga maakonnas.
Info/Ajalugu
Suuremateks lisajõgedeks on Ikepera oja (pikkus 8 km), Saksniidu oja (pikkus 7 km), Jaoma peakraav (pikkus 9 km), Pokardi oja (pikkus 9 km), Helme jõgi (pikkus 18 km), Jõku jõgi (pikkus 30 km) ja Vooru oja (pikkus 7 km).
Pinnamoe iseärasustest tulenevalt on Õhne jõe voolutee Võrtsjärve väga pikk. See on haagikujuline, mistõttu pärast ca 72 km pikkust vooluteekonda, Leebiku külani jõudes, asub jõgi lähtest ainult 12,5 km kaugusel ida pool. Jõe absoluutne kõrgus lähtel on 96,3 m ja suudmes 33,6 m (arvestades Võrtsjärve keskmist veetaset). Jõe langus on 63,3 m ja lang 0,67 m/km. Jõe pikkuses on lang jaotunud ebaühtlaselt.
Suurim on lang keskjooksul Koorküla silla ja Tõrva linna põhjaserva vahel 14,5 m ehk 1,07 m/km. Väga väike on lang jõe algusosa esimesel 5 km Rubina soos 0,05 m/km ning alamjooksul Veneküla peakraavi (reg. nr. 10160) suubumiskohast kuni suudmeni 0,10 m/km.
Ülemjooksul ja keskjooksu ülemises osas voolab Õhne jõgi enamasti metsases või soises maastikus. Keskjooksu alumises osas ja alamjooksul on jõe lähikonnas ülekaalus põllustatud ja tiheda asustusega alad. Kõlvikute jaotus valgalal on 36% põldu, 38% metsa, 8% sood ja 17% soostunud võsa ja heinamaa (Loopmann, 1979).
Õhne jõgi on Võrtsjärve vesikonna jõgedest kõige parema veekvaliteediga järve suubuv jõgi. Eriti hea on vee kvaliteet jõe ülemjooksul, kus neli veekvaliteedi näitajat vastavad I klassi nõuetele, ainult üldfosfori järgi on tegemist II klassiga. II klassi nõuetele vastab Õhne vesi üldhinnangu kohaselt ka alamjooksul. BHT5 alusel on sealgi tegemist I veekvaliteedi klassiga (Järvet & Mander, 2003). Kõige enam mõjutab Õhne jõe vee omadusi jõe keskjooksul paiknev Tõrva linn, kus puuduvad tänapäevased reoveepuhastusseadmed ja osaliselt ka teised kanalisatsioooni põhirajatised.
Kõige halvem on jõe seisund hüdromorfoloogiliste tunnuste järgi hinnates, sest jõe säng on tugevasti risustatud ning koprapaisudega fragmenteeritud kesk- ja ülemjooksul umbes kahekümneks lõiguks. Suur risustatus ja koprapaisud vähendavad ka jõe kalastikulist väärtust, rääkimata puhkemajandusliku ja turismi eelduste vähenemisest (Järvet, Mander, 2003).
Riho Karu , "Hüdroenergia kasutamise võimalused Õhne jõgikonnas", 2009
Õhne jõgi saab alguse 96 meetrit merepinnast kõrgemal asuvast Veisjärvest. Suubub Võrtsjärve.
Pikkus 94 km, valgala 573 km².
Suuremad lisajõed on Kärstna Orukõrtsi juurest algav Helme ja Koorküla Virtsjärvest algav Jõku jõgi.
Laius alamjooksul 30 m. Üldlang 62m (keskmine 0,58m/km).
Lõik Koorküla sillast Leebiku sillani kuulub Looduskaitseseaduse $51 lg1 piirangualasse (nn. Natura 2000)
Õhne jõgi saab alguse Veisjärvest, mis asub üsna Kärstna külje all. Selle järve kõrgus merepinnast on 96 m ja pindala 488 ha. Veisjärvest väljudes on Õhne jõgi väga käänuline, madal, kivise ja kohati isegi soostunud põhjaga. Jõe kogupikkus on umbes 100 km.
Loogeldes lõunapoole, teeb Õhne jõgi tiiru Lätimaale ja keerab siis tagasi Eestimaale. Põhja poole liikudes jõuab jõgi Taageperani ja sealt edasi Tõrva linnani, läbides linna peaaegu keskelt. Tõrva linnas on jõgi üles paisutatud ja tema vett kasutab sealne veski.
Tõrva all on jõgi 5-6 m lai, poolteise meetri kõrguste järskude kallastega. Tõrva linnast väljudes asuvad kummalgi pool jõge heinamaad. Õhne kaldaääri palistavad lepa- ja pajuvõsad. Vee vool on kiire. Kohati katavad siin põhja veerised, sageli kohtab suuri rändrahnegi.
Keskjooksul voolab jõgi sügavas orus. Kallastel esineb liivakivi paljandeid. Võrtsjärve nõos teeb jõgi aina lookeid ja uuristab siinseid liivaseid kaldaid tugevalt.
Jõudes Leebiku veski juurde muutub jõgi paisu ees laiemaks. Veskist paarsada meetrit eemal asub Leebiku park. Siin kasvab suuri pärni ja nulge ning ainulaadne sambakujuliste 10-meetriste elupuude allee.
Allpool Leebiku veskit voolab jõgi aeglaselt, olles ise 15- 20 m laiune. Veepinda katavad siin kohati penikeeled. Esineb veel vesikuppu ja kõõluslehte, kõrkjaid ja hundinuiapuhmaid.Kohata võib ka vesiroose. Lindudest võib näha hallhaigrut.
Suislepa juures orulamm aheneb. Õhne jõelt on näha kõrgel kaldal põliste pargipuude keskel asuv koolimaja. Suislepas tulvab jõevesi järsku laiaks muutunud jõesängi. Siin seisab tavaliselt palju paate. Suislepast algab Õhne jõe laevatatav osa. Vee vool on siin aeglane, kaldaäärne heinamaa lage, mets hõre.
Vanad sanglepad ja kaldapõõsastik kummarduvad kohati Suislepas lausa vee kohale. Jõekäärudes võib leida valget vesiroosi. Kui päikesekiired langevad veekogu sinavasse peeglisse, avab vesiroos oma õied. Õhtu eel, kella 17-18 paiku sulgeb kaunitar oma õielehed ja sukeldub vee alla.
Õhne jõe suudme eel mets taandub jõe äärest ning kuni suudmeni laiub mõlemal kaldal rohurinne. Jõe suudmes pöördub laevatatav haru põhja, madalam haru kagusse, nende vahele jääb pilliroost saareke.
Õhne jõe kasutamine on olnud ja on ka nüüd mitmekesine. Umbes 30-40 aastat tagasi raiuti Õhne jõe lähedastest metsadest maha palju palke ja veeti jõe kallastele. Kui jää oli läinud ja vesi alanenud, lükati palgid vette ja lasti ujuda Leebiku veskini. Seal avati liigvee väravad ja lasti palgid läbi. Nii ujusid palgid Suislepa sillani, kus nad seoti parvedesse. Mõnikord kujunes parvedest rida 30-50 parve järjestikku.
parvedele asuti isegi elama, siin keedeti toitu, magati telkides... . Nõnda parvetati palgid Võrtsjärvele, sealt mõõda Suur-Emajõge kuni Tartuni. Tartus tõmmati palgid veest välja ja veeti lauavabrikusse. Parvetajateks olid Peipsi-äärsed mehed. Tänapäeval, seoses tehnika arenguga, selliseid pikki parvetusi ette ei võeta.
Õhne jõge kasutati veel taliteena.
Suvel kasutatakse jõge ohtralt liiklusteena. Võrtsjärvest kuni Suislepa sillani sõidavad üpris suured laevad. Suislepa inimesed ja Suislepa õpilased on tihti käinud laeva-ekskursioonidel. Suvel sõidavad iga päev jõel aeru- ja mootorpaadid. Korraldatakse mootorpaadivõistlusi, regattejne, kanuumatku, veesuusatamine jne.
Õhne jõgi on rikas kalade poolest. Tihti võib jõe ääres näha kalamehi. Jõgi sobib puhkuseks neile, kes armastavad vett- ujujaile,suplejaile.
Suurt meelelahutust pakuvad kevadel Õhne ümbruses elavad ööbikud oma lauluga. Õhne jõgi oma võludega meelitab kõiki.
Õhne jõgi on meile koduselt kallis. Tahame teda hoida puhtana ja kalarikkana, nagu ta oli meie esivanemate päevil.
