Patküla mõis

Eesti. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. V - Valgamaa. TARTUS, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

Patküla (saksa k. Owerlak, vanasti Oberlack, Overlack, Ober- lax), 2.4 km kirikust, 28.5 km Puka raudteejaamast. Koosneb õieti 2 mõisast: Patküla pärismõisast ja Patküla Vanamõisast Tõrva linna ligidal. Nagu nimigi näitab, on viimane vanem ja kandis vanasti saksa keeles „Valja moisa“ - Hof zum Felde (ka Hof zum Velde, Hofzumvelde) nime. Mõlemad mõisad olid kogu aeg ühiste omanik- kude käes ja praegune Patküla mõis sai pikapeale peamõisaks, kuid oleks vale öelda, nagu seda saksakeelses kirjanduses sagedasti leida, et Owerlak ja Hof zum Felde on üks ja sama mõis. Ordumeister Bernd von der Borch andis a. 1478 „Valjamoisa“ ühes Pikasilla vakusega (Paggaste zur langen Brück) Richard Vel- ten'ile. Veel tänapäev koosneb Patküla vald 2 suuremast osast: üks neist asub Patküla mõisa, Vanamõisa ja Tõrva ümbruses, teine osa eemal Pikasilla pool V .- Emajõe ääres. 1553. a. sai „Väljamõisa“ endale Johann Owerlacker, kelle sugukonnalt on pärit Patküla mõisa saksakeelne nimi. 1596. a. päris mõisa testamendi pohjal Johann Patkull. v. Patkullid, kellede järele nimetatakse mõisa eesti keeles, olid Patküla omanikeks kogu rootsi aja kuni a. 1706, millal mõis läks päranduse ja abielu teel esiti v. Müller'ile ja vähe hiljemini Freytag v. Loringhoven'itele. Viimase sugukonna omanduseks jäi mõis 1861. aastani, millal selle ostis dr. jur. Georg Philipp von Stryk. v. Stryki- delt võõrandati mõis Eesti maaseaduse alusel. Planeeriti 1922 ja asundati 1923. Härrastemaja - vana ühekordne lagunenud puuehitis. Selle mõisa juures näidatakse polist tamme, mille rahvajutu järele olla istutanud Suure Põhja sõja tekkimisloos tuttavaks saanud balti aadli eesõiguste eest võitleja Johann Reinhold Patkull. Tõeli- selt ei olnud aga viimasel Patküla mõisaga, niipalju kui teada, mingi- suguseid suhteid ja rahvajutt näib pohjenevat vaid nimede sarnasusel.