Tsähkna veski

Tsähka veski asukoht, lõige Maaameti kaardilt

Nimed

Veski tänapäevane enimkasutatav nimi on Tsähkna veski. Varem, eriti 20. sajandi esimesel poolel oli valdavalt kasutuses nimekuju Zähna veski. Kohalik, murdeline veski nimi on Zähnä veski või ka Tsähknä veski. Väga harva esineb ka nimekuju Tsahkna veski. Saksa keeles Zähna Mühle.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Asukoht

Veski asukoht, aadress: Põlva maakond, Kanepi vald, Häätaru küla, Veski kinnistu. Asumi kood: 1960. Vanema haldusjaotuse järgi Kanepi kihelkond, Krootuse mõis (kuni 1917) või ka Võrumaa, Kõlleste vald (1922 a.).

Vesikondlik paiknemine: Piigaste oja (kood:1048300) ülemjooksul. Jõe edasivool: Leevi jõgi => Ahja jõgi => Suur-Emajõgi.

• Asukoht Google kaardil N: 58.104259 E: 26.859509
• Asukoht Maaameti kaardil X: 644394 Y: 668545

Tehniline teave

Veskihoone üldine tänapäevane seisund: hävinud, säilinud vundament. Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: mitterahuldav, paisu kõrgus: ~1,25 m, ülevoolu tüüp: pole teada. Paisutus - olemas, veski paisjärve nimi Tsähknä veskijärv, paisjärve kood: 210930. Veski sild: pole säilinud. Veskitee: pole säilinud. Kalatrepp: pole ehitatud.

Pärimus ja ajalugu

Veskikoht oli olemas juba Põhjasõja ajal. Töötas üks kivipaar, tehti liht- ja ülesõelajahvatust ning tangu, veskis olid kruubimasin ja tangulõikaja ning esimesed püülivaltsid Võrumaal. Veskis saeti sindleid, toimus linamurdmine ning lina- ja viljapuhastamine. 1934. aastast töötas saekaater, seimer ja höövelmasin, tegutses meierei ning toodeti elektrit oma majapidamise tarbeks. Veski juured osteti lisaks ka lokomobiil. .

19. sajandi lõpul kuulus veski Anna Haava vanematele. Siit on luuletaja ammutanud ainest ka oma loomingule . Kuulmaoru veerel, vaatega Janukjärvele on tähistatud koht, kus poeet kirjutas luuletuse "Järv leegib eha paistel".

Hävinud 1940. aastal tulekahjus. Teise versiooni järgi süüdati veski 1940. a segastel aegadel pahatahtlike inimeste poolt.