MAAILMAS: Inimene hakkab kasutama kaevamiskeppi - esimest toiduhankimist hõlbustavat tööriista kõigis maailma kultuuripiirkondades.
|
40000 eKr
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
|
MAAILMAS, Austraalias elanud inimesed hakkavad kasutama terade ja seemnete purustamiseks kivialust ja jahvekivi.
|
30000_eKr
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud kliima jahenemisel tekkinud kuni 1500 meetri paksuse jääkilbiga. Eestis on jääaeg.
|
MAAILMAS, Euroopas kulmineerub viimane jääaeg. Jääkilp ulatub põhjapooluselt kuni Visla jõeni. Euroopa viimast jääaega nimetatakse Wichseli jäätumine.
|
20000_eKr
|
EESTIS on kogu territoorium kaetud jääkilbi ja liustikega, mille paksus arvatakse olevat olnud kuni 1500 meetrit.
|
MAAILMAS, Lääne-Aasias hakkavad tekkima esimesed püsiasulad.
|
12 500 eKr
|
EESTIS hakkab territoorium vähehaaval vabanema mandrijääst.
|
MAAILMAS, Aasia vahemerepoolses osas hakatakse taimede peenendamiseks kasutama uhmrit ja uhmrinuia.
|
12 000 eKr
|
EESTIS: Massiivsete liustike sulamiseveest on moodustunud suuremat osa Eestist kattev Balti jääpaisjärv. http://www-1.ut.ee/BGGM/eestigeol/
|
MAAILMAS Tänapäevase Süüria aladel hakatakse kasvatama ja levima kultuuristatud rukis.
|
11 000 eKr
|
EESTIS: Balti jääpaisjärv tühjeneb, veetase langeb 25-30 meetrit, suured alad muutuvad maismaaks.
|
MAAILMAS tekib ja levib paikne maaviljelus. See täiendas ja kindlustas oluliselt inimeste toidulauda.
|
10 000 eKr
|
EESTIS, Läänemaa ja saared on endiselt vee all. Nüüd on tekkinud praeguse Läänemere kohale nn Antsülusjärv.
|
MAAILMAS Jordaania aladel hakkab levima kultuuristatud oder.
|
9 000 eKr
|
EESTIS on kliima boreaalne, soe ja kuiv. Eesti alad kattuvad taimestiku ja metsaga, peamiselt männimetsad ja sarapikud.
|
MAAILMAS Türgis kultuuristatakse ja hakatakse kasvatama nisu.
|
8 600 eKr
|
EESTIS on kiviaeg. Pärnu jõe kaldal Pullis peatub hooajaliselt rühm küttijaid ja kalastajaid. Nende kasutuses on kivist ja luust tööriistad.
|
MAAILMAS, Hiinas algab esmane kultuur-riisi levik. Andides, Titicaca järve ümbruses kultuuristatakse kartul
|
6 000 eKr
|
EESTIS, umbes 5500 a eKr - Eesti aladel elavad hõimud hakkavad valmistama keraamikat - põletatud savinõusid.
|
MAAILMAS leiutati ja võeti kasutusele ratas. Mesopotaamias võetakse mulla harimiseks appi konksader.
|
4 500 eKr
|
EESTIS elatuvad inimesed vaid küttimisest, kalapüügist ja korilusest.
|
MAAILMAS Sumeris ja Egiptuses alustatakse niisutuskanalite rajamist.
|
4 000 eKr
|
EESTIS Eestis on kiviaeg. Tekivad esmased ürg-asulad.
|
MAAILMAS algab tuule jõu esmakordne kasutamine Niiluse jõe purjekatel. Algab loodusjõudude kasutamine inimese poolt.
|
3 500 eKr
|
EESTIS Eestis on kiviaeg?
|
MAAILMAS, Egiptuses toimub koodi kasutuselevõtt viljaterade eraldamiseks.
|
3 000 eKr
|
EESTIS Eestis on kiviaeg?
|
MAAILMAS araabiamaades levib vinnak-kaev ehk kooguga kaev, saduff. Egiptuses hakatakse tegelema veinikääritamisega.
|
3 000 eKr
|
EESTIS on kiviaeg?
|
MAAILMAS hakkab levima laialdasemalt raudesemete tegemine sepistamise (tagumise) teel. Separaud on oluline tehnoloogiline pööre.
|
3 000 eKr
|
EESTIS hakatakse asulaid rajama viljelusmajanduseks sobilikesse piirkondadesse, hakkab kujunema üksiktaluline püsivam asustusviis.
|
MAAILMAS: esimese paisu ehitamine Egiptuses Jarawi orus voolavale jõele.
|
2 800 eKr
|
EESTIS kergemate muldadega pinnastel hakkab tekkima maaharimisega tegelevaid kogukondi.
|
MAAILMAS võetakse kasutusse viljaterade jahvatamiseks auguga käsikivid.
|
2 000 eKr
|
EESTIS ?
|
MAAILMAS: Vahemere idakaldal kasutatakse edasi-tagasi liikuvat koluga käsikivi.
|
1 000 eKr
|
EESTIS: Põhja-Eestis hakatakse rajama nn muinaspõlde - kitsaid kividega piiratud põllulappe.
|
MAAILMAS, Hiinas võetakse kasutusele hõlmader.
|
700 eKr
|
EESTIS, Saaremaal, Asva kindlustatud asulas kasutatakse jahvekivisid.
|
MAAILMAS, araabiamaade niisutussüsteemides hakatakse kasutama kaheoslist veetõsteratast - saqiya`t - sõtkeratast.
|
500 eKr
|
EESTIS ?
|
MAAILMAS: puidust hammas-ülekannete kasutuselevõtt araabiamaades ja veetõsterataste loomine. See on teine suur loodusjõudude kasutusvõimaluse tekkimine inimkonnale.
|
500 eKr
|
EUROOPAS: kaheosalise, pöörleva kiviga käsikivi kasutuselevõtt ja levik Hispaanias ja Vahemeremaades.
|
MAAILMAS Roomas käivitatakse gööpelveskid loomade veojõuga. Kreekas purustatakse oliive kollerveskitega.
|
300 eKr
|
EUROOPAS rajatakse esimesed akveduktid.
|
MAAILMAS, Aleksandrias võetakse kasutusele horisontaalse vesirattaga ümberaetavad veskikivid.
|
300 eKr
|
EESTIS hakatakse rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega on korrapärasemad ja suuremad.
|