Sangaste Alaveski

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Sangaste Alaveski. Paralleelnimed: Alaveski (Sangaste) või ka Sangaste villaveski. Harvem kasutatakse selle veski kohta nime Lauküla veski või Lau veski. Esineb ka eksitavat nimekasutust Villemi veski või Villemi villaveski kujul, kus "Villemi" on tänapäevase Sangaste veski vana, 18. sajandi nimekuju. Saksa keeles Lauküll Mühle.

Veski on/oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt villaveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Asukoht/Paiknemine

Asukoht: Valga maakond. Veekogu: Väike-Emajõgi

Seisukord/Lisateave

Tänapäevane seisud: säilinud, heas korras (2012. a). Paisu seisund: osaliselt säilinud.

Ajalugu/Pärimus

allikas?

Praeguseks teadaolevalt on Sangaste villaveskit mainitud kui Villemi villaveskit juba 1796. a. L. A. Mellini kaardil (A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001). Rohkem kaugemat ajalugu ei ole õnnestunud eriti tuvastada. Kohalik pärimus ütleb, et ta on kuulunud koos ülemise jahuveskiga krahv Bergi karjamõisa valitsejale (Oberst või Obrest), kelle vanem tütar Anastasia olevat olnud Jüri Vilmsi abikaasa. Hiljem läks karjamõis Bergi ülemvalitseja Witte valdusse, veel hiljem (EV ajal) ostis villaveski keegi Saare nimeline mees, kes emigreerus 1940 Kanadasse.
Nõukogude ajal kuulus villaveski kolhoosile ja töötas jõudumööda kõik need 50 aastat. Sellel ajal kasvas aga ümbrus võssa ja paljud villaveski juurde kuuluvad väiksemad hooned (sepikoda,elumaja, laut) jäid pikkamööda tühjaks ja lagunesid.
Peale Eesti taasiseseisvumist tagastati veski Kanadas elavale väliseestlasele Saarele, kes veski 90-ndate lõpul edasi müüs. See lõpetas ühtlasi ka igasuguse sihipärase tegevuse villaveskis, sest ajad olid rasked nii lambakasvatusele kui lõngandusele.
Viimane veskimees Heldur Segar koos abikaasa Maiega töötasid seal veel 1999, aga uus omanik nägi veskis vaid kinnisvara objekti ja nii ta seal kurvalt kolm aastat laguneski vete pääl. Suuremast rüüstamisest päästis villaveski ilmselt nurgatagune koht ja ümbervoolukanalisisse varisenud sild. Ka oli vahepeal ümbervoolukanalisse kobras elama asunud ja kogu kupatuse kenasti üles paisutanud.

Kodulehelt https://www.villaveski.ee/ (2010. a.)

Veski on kahjuks ajutiselt suletud, lugedes allolevat infot tasub seda arvestada. Info edastas meile veel toimiva villavabriku veskimees Neeme. Loodame, et Sangaste kunagi taas tööd alustab, ootame neid väga.
Valgamaal asuv Sangaste villaveski pärineb aastast 1796. Veski kuulus Sangaste krahv Bergi suguvõsale ja töötab samade kraaside ja "villahundiga" siiani. Ainult ketrusmasin on uuendatud, aga ka see masin pärineb aastast 1889. Nüüdseks on veski loomulikult omanikku vahetanud ja ka vahepeal unustusse vajunud villatööstus hakkab jälle tasapisi oma vana ja väärikat elu edasi elama. Nõukogude ajal veskis töötanud „kaltsuhunt“ on aga igaveseks oma „hambad“ metallivarastele loovutanud ja seega seda teenust veski enam ei paku.
Edaspidi loodamegi taastada vanad veeturbiinid, et veelgi loodustsäästvamalt töötada.
Kuigi veski asub Väikse Emajõe kaldal ja siin oleks lihtne villa pesta, oleme otsustanud töödelda tellija toodud pestud villa. Mis aga villast edasi, see sõltub nüüd juba tellijast. Meie motoks on „ Teie ideed, meie teostus“ Kuna villaveski on väike, siis saab siin katsetada erinevaid ideid (teha koera, - ja kitsekarvast lõnga, korrutada erinevaid värve kirjuks lõngaks, teha erineva jämedusega lõnga, kraasida erinevaid villatoone viltimiseks sobivaks villavatiks, teha sedagi erinevate toonide kihtidena jne, ja loomulikult ikka ka lihtsat lõnga). Oleme avatud igasugustele ideedele ja valmis Teid teenindama juba alates 3 kg pestud villast. Villavati tegemiseks piisab aga ka juba 1 kg villast.
Enda reklaamimiseks oleme teinud ka ise erinevaid naturaalvärvi lõngu ja andnud need müüki. Küll aga oleme rohkem huvitatud teenustöödest. Tellimustööna saame valmistada ka lõnga meie naturaalvärvi toormaterjalist (valge, erinevad naturaalvärvi toonid). Kogu vill on pärit Lõuna Eestist Sangaste ümbrusest. Kogu villatöötlemisprotsessi, alates kaalumisest ja lõpetades villavihtide sidumisega saab vaadata ka koos veskimehe seletustega E-R 9.00-17.00- ni (etteteatamisel). Üks seanss kestab orienteeruvalt 60 min ja maksab ühele külastajale 50.-, õpilasele 30.-. Kuna maja on kütteta, siis alla +10 c ei saa kahjuks veskis lõnga kedrata. Veskimehest saab sellel ajal metsamees ja võib-olla vahest ka kalamees ja suure külmaga lumemees. Pakkuda on ka Valgamaad külastavatele puhkajatele telkimisvõimalus koos renoveeritud suitsusauna kasutamise võimalusega.