Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaam või hüdrojaam, lühendina HEJ või hej, eestindatult veejõujaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks[2].
Hüdroelektrijaamasid ja vesiveskeid on uurinud ja kavandanud tehnikateadlased August Velner ja Harald-Adam Velner
Hüdroelektrienergia
Hüdroelektrienergia on gravitatsiooni toimel voolava või langeva vee jõul toodetud elektrienergia.
Enamik hüdroelektrienergiat tuleb elektrigeneraatorite turbiine pöörlema paneva paisutatud vee potentsiaalsest energiast.
See on levinuim taastuvenergia vorm.
Maailmas toodetavast elektrienergiast moodustab hüdroelektrienergia 16%.
Hüdroelektri maksumus on suhteliselt odav, mistõttu on see konkurentsivõimeline taastuvenergia allikas.
Hüdroelektrijaamade tootlikkust saab paindlikult reguleerida vastavalt elektrivõrgu vajadustele.
Paisude ehitamine katkestab jõe voolu ning võib kahjustada ökosüsteeme. Suurte paisude ja reservuaaride ehitamine toob sageli kaasa ka inimeste ja loomade ümberasustamise.
Hüdroelektrijaam ei tooda otseselt jäätmeid ja kasvuhoonegaase tekib märgatavalt vähem kui fossiilkütustel põhinevates jaamades.
[3]
Eesti hüdroelektrijaamad
Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama ja elektrit tootvat vesiveskit võimsuste vahemikus 4 kW kuni 2 MW koguvõimsusega 8,09 MW. Mõned neist (Kotka, Kunda) on seisatud. Aastatel 2011–2020 on oodata jaotusvõrkudesse 9 täiendava mini- ja mikrohüdroelektrijaama (MHEJ) liitumist koguvõimsusega 1,224 MW. Kõik nimetatud jaamad ja veskid kujutavad endistest rajatistest taastatud üksusi. Eesti jõgedel leidub veel sobivaid jõuastmeid täielikult uute jaamade rajamiseks. Näiteks Omuti kärestikud Narva jõel, kuhu oleks võimalik rajada jaam võimsusega kuni 30 MW [4].
Hüdroelektrijaamade tüübid
Tinglikult võib Eestis kasutatavad hüdroelektrijaamad jaotada kolme tüüpi ja kolme alamtüüpi:
- Ehitusviisi järgi
Spetsiaalrajatis-hej on kapitaalne kompleksne vesiehitis, mis on ehitatud spetsiaalselt elektrienergia tootmiseks.
Lisarajatis-hej on weskiwiki mõistes hüdroelektrijaam, kus on tootmishoone on rajatud kergehitisena kasutades olemasolevalevat (veski)paisu-rajatist.
Veskisisene-hej on tavaliselt vesiveskis olemasolevate jõuvõtusüsteemide kaudu käitatav valgavalt väikesemahuline elektritootmise üksus.
Vaata ka ELEKTRIJAAMAD
Hüdrotehnilised mõisted
Hüdrojaamade loend
Hüdroelektrijaamad
- Jägala hüdroelektrijaam
- Linnamäe hüdroelektrijaam
- Kamari hüdroelektrijaam
- Keila-Joa hüdroelektrijaam
- Kunda Jõe tn hüdroelektrijaam
- Räpina paberivabriku hüdroelektrijaam
- Saesaare hüdroelektrijaam
- Tudulinna hüdroelektrijaam
- Tõrve hüdroelektrijaam
- Leevaku hüdroelektrijaam
Veejõujaamad
- Ala-Rõuge HJ
- Alaveski HJ
- -Harjasaugu HJ
- Hellenurme vesiveski
- Hellenurme veski (Elva jõgi)
- Hellenurme HJ
- Joaveski
- Joaveski hüdroeletkrijaam
- Joaveski HJ
- -Jändja
- -Jändja HJ
- Kaarli HJ
- Kaku veski (Nursi)
- Kakkoveski HJ
- Kaunissaare hüdroelektrijaam
- -Kehra
- Keila-Joa hüdroelektrijaam
- Koseveski hüdroelektrijaam
- Kotka HJ
- -Kunda Silla HJ
- Kösti hüdroelektrijaam
- Külalistemaja hüdroelektrijaam
- -Laupa
- Leevi hüdroelektrijaam
- -Levi
- -Lilli
- -Linnuse
- -Mäe
- -Nursi
- -Nõmmeveski
- -Oruveski
- Paidra Vesiveski
- Painküla hüdroelektrijaam
- Peri HJ
- -Pikaveski
- Pikru hüdroelektrijaam
- Poolaka veski
- Poolaka veski
- -Põltsamaa
- Põlva hüdroelektrijaam
- Raudoja hüdroelektrijaam
- Raudsilla hüdroelektrijaam
- -Restu
- Räpina paberivabriku hüdroelektrijaam
- Räpina vesiveski HJ
- -Saarjõe HJ
- Saarlasõ veski talu HJ
- Sangaste HJ
- Saunja HJ
- Silla HJ
- Sillaoru HJ
- -Sindi HEJ
- Soodla hüdroelektrijaam
- Tamme HJ
- Tamme2 HEJ
- Tammiku hüdroelektrijaam
- -Tori HEJ
- Tudulinna hüdroelektrijaam
- Tõravere HJ
- Tõrva Veejõud HJ
- Utita veski HJ
- -Vahtra HJ
- -Vaimastvere HJ
- -Vana-Vigala HJ
- Vesioina HJ
- Veskipaisu HJ
- Vetla
- Vetla HJ
- Vetla veski
- Vetla hüdroeletkrijaam
- Vihula HJ
- Õisu HJ
- Ööbikuoru HJ
Töötavad ja kavandatavad hüdrojaamad Eestis
Kirjandust
Välja on antud järgmised erialased raamatud:
„Hüdroelektrijaama rajaja käsiraamat”. Väljaandja Rõuge Vallavalitsus, 2004 a. Koostaja Tanel Lukason. Nimetatud raamat on kättesaadav koostaja käest, kontaktandmed – telefon 7407892, e-mail: tanlux@yahoo.com Raamat on tasuta saadaval! Samuti on vastavat raamatut võimalik saada digitaalsel kujul ja alla laadida aadressilt: http://raud.ut.ee/~antti/hydro/Hydroelektrijaama%20rajaja_2004.pdf
„Kalapääsud” [õpik]. Väljaandja Halo Kirjastus, 2006 a. Koostaja Peeter Napp. Käesolev raamat maksab 3,2 eurot ja on kättesaadav Tartust Eesti Maaülikooli Veemajanduse osakonnast aadressil: Kreutzwaldi 5, Tartu. Telefon: 7313127, e-mail: vesi@emu.ee
„Kalapääsud vooluvete komplekssel käsitlemisel”. Väljaandja Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2009 a. Koostajad Mare Pärnapuu ja Hille Hanni. Kolm eksemplari nimetatud raamatust on tasuta saadaval Tanel Lukasoni käest. Muidu on võimalik käesoleva raamatuga tutvuda järgmistel aadressidel: Tartu Ülikooli Raamatukogu (W. Struve 1, Tartu linn), Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (Rävala puiestee 10, Tallinn), Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu (Akadeemia tee 1, Tallinn), Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2, Tallinn).
„Vesiveskid – kultuuri- ja tehnikapärand Eestis”. Väljaandja Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2007 a. Koostajad H. Hanni, M. Pärnapuu ja H.-A. Velner. Käesoleva raamatuga on võimalik tutvuda Tartu Ülikooli Raamatukogus (W. Struve 1, Tartu linn), Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn), Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8, Tallinn), Tallinna Tehnika-ülikooli Raamatukogus (Akadeemia tee 1, Tallinn).
Valgehobusemäe koosolek
- ↑ https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroelektrijaam
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaElektroenergeetikasõnastikon ilma tekstita. - ↑ https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroelektrijaam
- ↑ http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=H%C3%BCdroenergia_ressurss&menu-35
