Raplamaa veskite ajaloost
RAPLAMAA SÕNUMID
7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline, Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260
Toimetaja Tõnis Tõnisson,
e-post tonis.tonisson@sonumid.ee.ee
KODULOOLANE
Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid
Liivi Aarma
Põllupidamise kõrval oli maal teiseks suuremaks tegevusharuks viljatöötlemine. Enne vee või tuule jõul töötavate veskite ilmumist jahvatati leivavilja käsikiviga, mis jäi kasutusse ka veskite levides.
Käsikivide konstruktsioon oli igal pool ühesugune - kaks ksteise peal asetsevat maakivist raiutud silindrikujulist kivi läbimõõduga 50-60 cm
ning kõrgusega 12-15 cm, kusjuures pealmist kivi sai kõrgemale või madalamale lasta, reguleerides nii kivide vahet vastavalt sellele, kui peent või jämedat jahu sooviti.
Ülemise kivi küljes oli käsipuu, millega kivi ringi aeti.
13. sajand tõi kaasa mitmeid uusi tehnilisi lahendusi. Varasema tehnika olulisemaks saavutuseks tuleks pidada vee-ja tuulejõu kasutamise algust. Veejõudu rakendati mehhaaniliselt vesiratta abil ning nagu juba Euroopas, nii hakati siingi kasutama eelkõige seda veskites. Tehnilise mõtte hilisem areng viis vesiratta kaudu rakendatava vee jõu kasutamise üha uutele tootmisaladele – laudade saagimisele, vasehaamrite töötamisele, paberi valmistamisele, riide vanutamisele jm. Muinasaegsele leivavilja käsikiviga jahvatamise kõrvale tõid ristisõdijad esimese ettevõtmisena vallutuse järel lääniks antud maadele, enamasti jõgede ja ojade kaldaile, veskid. Veskid teenisid omanikele nende enda leivajahu vajaduste rahuldamise kõrval ka tulu.
Esimest vesiveskit Eestis on kirjalikes allikates nimetatud Taani hindamisraamatus Koilas Jõelähtme kihelkonnas.
Mõnevõrra hiljem on leidnud kirjasõnas ära märkimist Raplamaal aastatel
1278-1284 Kirivere (tänapäeva Vardi) küla vesiveski.
Rapla ümbruskonnas on esimeste seas kirja pandud
1409. aastal Alus Nõuveere küla vesiveski,
1412. aastal Rapla küla vesiveski ja Valtu Sõmeruoja ja Kiio veskid
ning Lihuveski jõeäärsed Vahakõnnu ja Ahekõnnu külade veskid;
1437. aastal Kabala küla veski,
1446. aastal Kodila vesiveski ja
1457. aastal Ohukotsu Mödra Medder
ja Vetevilja Petfilie vesiveskid.
Juuru kihelkonnas oli 1286. aastal kirjas Kuimetsa-Kaiu Rasala Russele, Merto, Waville ja Viirika Vireke veskid ning
1379. aastal Ingliste Heluleküla vesiveski.
Vigala kihelkonnas oli 1383. aastal Selgjärve Tzelgerue vana veski,
1389. aastal Sikenkose vesiveski ja
1488. aastal Päärdu Veskivilja vesiveski.
Märjamaa kihelkonnas leidis ära märkimist 1419. aastal Valgu veski,
1427 Haimre veski ja 1430 Soosvere Sorsever küla veski.
Hageri kihelkonnas on 1424. aastal kirja pandud Angerja vesiveski ja
1452. aastal Pajaka küla veski.
Raplamaale jääva Kullamaa kihelkonna osas on esimesena mainitud 1516. aastal Loodna Sitakoti Sittakot küla veskit.
Nii kujunes ordu aja lõpuks normiks, et igas maavalduses oli olemas jahu jahvatamiseks vähemalt üks veski.
Põhja-Eestis ehitati suurem osa veskeid vesiveskitena, mis olid kindlamad ega sõltunud tuulest.
Samas olid vesiveskite kõrval kasutuses ka tuuleveskid.
Esimesed teated tuuleveskitest Liivimaa territooriumil pärinevad 14. sajandist.
Paar sajandit hiljem kerkisid Eestis mõisate juurde suured hollandi tüüpi peast pööratavad tuuleveskid.
Eesti traditsioonilistes paekasutuspiirkondades, teiste seas Harju- ja Raplamaal, levisid enamasti üleni kivist kehandiga tuuleveskid.
Rootsi ajal soosisid mõisnikud talupoegade endi ehitatud veskeid, ka jagasid mõisad hoolduskulusid talupoegadega.
Nii hoolitses Tohisoo mõisnik ise veskikivide vahetuse eest iga viie aasta tagant, ning ka raua- ja puuosade korrashoiu ja parandamise eest.
Mölder teotses ainult veski puutööde kallal.
Veskis oli tavaliselt töös üks paar veskikive. Kahe või enama kivipaariga veskeid oli Põhja-Eestis vähe, näiteks Tohisool ja Vaimõisas olid veskites rohkem kui üks paar veskikive, iga kivipaari jaoks pidi olema ehitatud omaette vesiratas.
Mõisaveskite omamise vormid olid erinevad. Mõnedes kohtades renditi veskid välja möldritele aastate kaupa. Osaliselt oli rent rahas, enamasti aga viljas. Traditsiooniline tasumine toimus mativiljaga või nõuti üks nuumsiga aastas. Mõisad olid huvitatud puhta vilja saamisest veskitest, nii et jahu ei olnud segatud aganatega, nagu seda lasksid endale teha talupojad. 1686. aasta sügisel oli Purila veski möldrilt tulnud mõisa mativili segatud rohkete aganatega ning seda peeti sobilikuks toiduks vaid mõisa karjustele Gutsherde ja mõisatöölistele.
Venemaa seaduste järgi oli veskipidamise ainuõigus mõisnikel (kuni 1871). 18. sajandil oli igas mõisas enam-vähem üks või mitu jahuveskit. Harjumaal oli 18. sajandi lõpul mõisa kohta keskmiselt 1,3 veskit. 1801.aasta Eestimaa kuberneri aruande kohaselt töötas Põhja-Eestis vähemalt 369 vesiveskit (neist 135 kiviehitist - Harjumaal 46, Läänemaal 34), 117 hollandi tuulikut ja u 696 pukktuulikveskit, kusjuures viimased olid levinud peamiselt kubermangu läänepoolsetel aladel. Jahuveskite arvu kasv näitas samas teraviljakasvatuse laienemist. Sellel ajal lisandusid mõnedele vesiveskitele jahutegemise kõrval ka saeveski funktsioonid. Saeveskeid asutasid mõisnikud metsarikastes paikades jahuveskite juurde. 18.-19. sajandi pöördel oli neid Eestimaal vähemalt 38, osa neist olid nimetatud lauavabrikuteks. Saeveskid töötasid siis Kuusikul, Kärus, Kodilas ja Vahastus. Mellini atlases oli Vahakõnnu mõisa all Lihuveski vesiveski koos saeveskiga, 1810. aastast oli Vahakõnnus töötanud sae- ja kruubiveski.
Samal ajal lisandus Raplamaal teisigi veejõul töötavaid veskeid ja vabrikuid, värvikas näide nende kohta on Kuusiku. Siin töötasid alates 1770.aastate lõpust jahu- ja saeveski kõrval vaseveski Kupferhammer, tärklisepuudri vabrik, naelavabrik ja äädika pruulimiskoda Essigbrauerei. Kuusiku mõisas oli kaks kivist ehitatud suuremat jahuveskit. Neist üks oli varustatud ka kahe saeraamiga, millel töötati ainult varakevadel või sügisel suurvete ajal.
1776. aastal alustas mõisnik Hastfer tärklise tootmisega. 1774. aastal oli mõisas kirjas kuus tellisepõletajat, seega valmistati vastavalt ehitiste tellise vajadusele telliseidki kohapeal. Mõisa oli koondatud hulk ehitusmeistreid. 1780. aastal alustas tööd valmisehitatud Kuusiku vaseveski Tallinna, Narva, Vastseliina ja Põltsamaa veskite kõrval. Vaseveski asutamine oli ennekõike seotud viina valmistamisega, kus võeti üha suuremal määral kasutusele vaskkatlaid ja tõrsi ning destilleerimiskateldele paigaldati vaskkiivreid. Siinsed tootmisseadmed olid valmistatud kohapeal. 1802. aastast hakati Kuusikul valmistama ka naelu.
Ülevaade Raplamaa veskitest
Raplamaa veskite aastasadade kestel töös olemist uurides tuleb tõdeda, et kahjuks ei leidu ajaloo allikates kõikide veskite asutamise ja töötamisekohta andmeid. Seega ei pruugi siin esitatud ja autori kogutud allikate andmed alati tähistada ühes või teises paigas veskite asutamist ja tegevuse algust. Tegemist on ikkagi varajaste sajandite kohta õnnelike juhustega, et nende kirjalik äramärkimine on aset leidnud. Seetõttu ei saa me täielikku pilti varasemate sajandite veskite olemasolust ja arvukusest. Samas näitavad kogutud andmed üldisemalt veskite levikut nende esimestest asutamistest alates.
Kompaktsema ja ülevaatlikuma pildi annab 18. sajandi veskitööndusest eelkõige Ludwig Mellini koostatud Liivimaa atlas. Atlast anti välja aastatel 1792-1799, kuid andmed atlase koostamise kohta olid kogutud juba 1780. aastatel. Alljärgnevalt on Mellini andmete ajaks märgitud aasta 1797, selleks ajaks oli ilmunud Raplamaa kaardi publikatsioon. Esitatud Raplamaa ülevaade on jaotatud kihelkondade järgi ja ajalooliste maa-ja mõisavalduste järgi; aasta-arv tähistab ajaloolises dokumendis veski mainimise aastat.
Rapla kihelkonna veskid
Rapla
- 1412 Rapla küla vesiveski;
- 1523 Rapla veski koos Sulupere ja Mõisaaseme Moesinas taludega;
- 1586 Rapla külas veski (asutatud);
- 1797 Vana-Rapla vesiveski Alt-Rappel Weski (Mellin); tänapäeval Tuti külas paikneb Veski nimeline krunt.
Alu
- 1409 Nõuveere Nöyver talu veskiga;
- 1410 Alu mõisa veski,
- 1456 mõisa ees olev veski ja Männiku Mendiko veski,
- 1478 Oela veski;
- 1797 Alu mõisa vesiveski Kodila jõel.
Hagudi
- 1689 jahu- ehk viljaveski;
- 1797 üks vesiveski Keila jõel
- ja teine tuuleveski mõisaga ühel pool jõge (Mellin).
- Tänapäeval säilinud 19. sajandist pärit Hagudi kivist tuuleveski, mis paikneb arvatavasti samas kohas 18. sajandi tuuleveskiga.
Valtu
- 1412 Sõmeruoja ja Kiio veski;
- 1441 - Lendu küla veski, hüütud Sõmeruoja Sommeroie;
- 1488 Reese ja Sõmeruoja veski;
- 1558 Reese Reste, Sõmeru ja Hantemal veskid;
- 1586 Sõmeru Sommer, Reese ja Handimal veski;
- 1797 Sõmeru vesiveski (Mellin);
- 19. sajandil ehitati Valtu mõisa tuuleveski, mis tänapäeval kannab Puraviku veski nime.
- Veel Eesti esimese vabariigi ajal töötas Valtus Kioleini Leutkyde vesiveski;
- 1833 oli Härtus väike vesiveski ja Valtus tuuleveski.
Kehtna
- 1485 veski Ohekatkuga seoses,
- siis Haakla ja Vastja veskitega
- 1586. aastal Kehtna mõisas oli Kõrge veski.
- 1797 Kehtna mõisa lähedal vesiveski
- tuuleveskit veel Mellini kaardil ei olnud,
- ka Haakla puudus Mellinil.
- 1810-1833 oli Kehtna mõisas nii vesiveski
- kui ka tuuleveski.
Ohekatku
- 1485 Ohekatku veski;
- 1586 Rõue Randell, Ööre Horoner ja Seliküla Seligell veskid;
- 1695 Seliküla Selli veski;
- 1797 Rõue vesiveski ja Ohekatkus endas tuuleveski (Mellin);
- 1810-1820 Ohekatku vesi- ja tuuleveski.
Keava
- 1486 Keava tuuleveski;
- 1526 Linnaaluste Linnal veski ja Raka Racke veski;
- 1586 Sonni küla Raka Rakke veskiga;
- 1797 Keava lähedal tuuleveski s.o Raka Rakke;
- 1810-1833 Keava tuuleveski.
Lelle
- 1797 Lelle ja Käru vesiveski
- Kärust Kullimaa poole jõe ääres saeveski Sägemühle (Mellin)
Kodila
- 1446 Kodila küla veski;
- 1586 Kodila küla veski;
- 1797 Kodila jõel mõisa ees vesiveski (Mellin);
- 1810-1833 tuule- ja vesiveski,
- ka puidu saagimiseks saeveski-lauavabrik.
Raikküla
- 1472 Kergu veski;
- 1490 Ahtama Kose veski, Ihoma Eghema veski;
- 1492 kaks uut veskit Minnikal Mönnich (mungad);
- 1586 kaks veskit Minnikal, Ahtama Kose veski ja Ihoma Eghema veski;
- 1797 Minnika Munik veski;
- 1810-1820 Minnika vesiveski Wasssermühle (jahuveski töötas veel 1950. aastatel).
Kabala
- 1437 Kabala küla veski;
- 1586 kaks uut veskit;
- 1695 Kabala mõisa (veski) mölder Jaan;
- 1696 Kabala vana veski;
- 1797 Kabala kolm vesiveskit;
- 1810-1833 kaks vesiveskit Wasssermühle (jahu- ja villaveski töötas 20. sajandi lõpul).
Järvakandi
- 1534 Järvakandi mõisas kaks veskit;
- 1586 Järvakandi kaks veskit;
- 1810-1820 Põlma tuuleveski.
Vahakõnnu/Isakõnnu
- 1412 Lihuveski jõe äärsed Vahakõnnu Wagenkande ja
- Ahekõnnu Adenkande külad veskitega;
- 1695 Lihuveski Leoweske küla veskiga;
- 1797 Valguta vesiveski ja Lihuveski veski, ka saeveski SägeMühle (Mellin);
- 1810-1820 Vahakõnnus oli koos sae- ja kruubiveski Schneide- und Graupen Mühle.
Hiienurme – Sooaluste - Lellapere
- 1797 Lellapere tuuleveski.
Kuusiku
- 1586 Kuusiku mõisa veski;
- 1797 Kuusiku saeveski SageMühle ja vesiveski (Mellin)
- 1833. aastal Kuusiku Altveski Kuusiku jõe ääres;
- 1780 alustas Kuusikul tööd vaseveski, kus peale vase töötlemise valmistati ka naelu.
- Kuusiku mõisas tegutses edukalt ka tärklisevabrik, mille toodang (tärklis ja puuder) turustati peamiselt Tallinnas;
- 1833. aasta paiku oli seal hingekirjas 734 alamasse klassi kuuluvat vaba inimest, kes töötasid
- Kuusikul viljaveskis,
- kahes tärklisepuudri vabrikus,
- naelavabrikus,
- vasevabrikus Kupferhammer,
- äädikapruulimiskojas Essigbrauerei
- ja lauavabrikus.
- Jahu-ja saeveskid töötasid ka 20. sajandi teisel poolel.
Sikeldi
1797 Sikeldi tuuleveski (Mellin).
Pühatu
- 1586 Morevere Morrefer veski;
- 1797 Mellinil(ei ole teadet veskit).
Kirivere/Vardi
- 1275 - 1285 Kirivere küla veskiga;
- 1412 Kirivere Kyrrivere veski;
- 1586 Kirivere vesiveski;
- 1616 Kirivere ja Sirgu Sirko veski kõrtsiga;
- 1709 Sirgu Mart Sircko veski (mõisa) mölder;
- 1797 Korritse s.o Kirivere ja Sirgu vesiveski (Mellin).
Ohukotsu
- 1457 Mödra Medder ja Vetevilja Petfilie veskid;
- 1696 Vetevilja ja Mödra veskid;
- 1797 Vetevilja Vedloma vesiveski ja Ohukotsu tuuleveski (Mellin).
Hageri kihelkond
Angerja- 1424 Angerja vesiveski; 1468 Paldevere pool veskist; 1524 Rõngelepa Rennelepp veski; 1586 Pirgu , Piilo Pillo veskikoht Salutaguse all ja Rõngelepa Renlepp vesiveski; 1797 puudub? (Mellin). Pahkla- 1468 Paldevere pool vesiveskist, 1586 Rõngalepa, enne nimetatud Parenkatko pool veskist; 1797 puudub? (Mellin). Sutlema- 1529 Kangermäe veski; 1597 Kangermäe Kangermecke ja Trelli Trill vesiveski; 1692 Trelli veski; 1797 töötas Trelli vesiveski kõrtsiga Keila kihelkonna piiri ääres (Mellin). Mäeküla- 1797 Mäekülas tuuleveski (Mellin). Kohila- 1529 Kohila küla vesiveskiga, Vilivere veski ja Wesenberth talu veskiga; 1586 Kohila mõisa veski ja Vilivere veski; 1797 Kohila vesiveski (Mellin). Lohu- 1586 Mälivere veski; 1620 Lohu mõis rajas mõisa juurde vesiveski; 1797 Lohu veski (Mellin). Tohisoo- 1564–1565 Tohisoo küla vesiveski; 1586 Mälivere Mallefer küla vesiveskiga. 1797 Tohisoo ja Mälivere veski (Mellin). Rabivere- 1586 Tõudejärve Todier talud maha jäetud veskikohtadega. Lümandu- 1549 Lümandu veski; 1625 Kangermäggi veski; 1797 Lümandu vesiveski (Mellin). Adila- 1586 Solvi Solwy veski ja Vanaveski veskikoht Mölenstette; 1797 Adila vesiveski (Mellin). Kelba- 1586 Kelba veski; 1797 Kelba tuuleveski (Mellin). Pajaka- 1452 Pajaka Payack küla veskiga; 1472 Ruunavere Runever veski Pajaka mõisa ees; 1586 Pajaka mõisa Pajaka küla veskiga; 1797 Pajaka tuuleveski (Mellin).
Juuru kihelkond
Atla- 1586 Atla küla veskitalu; 1797 ? (Mellin). Ingliste- 1379 Ingliste Helule küla vesiveskiga; 1526 Ingliste Hehl küla veski ja Malismäe Malismeggi veskitalu, Keava all Raka Racke veski; 1586 Ingliste veski; 1797 Ingliste vesiveski (Mellin). Mahtra- 1555 Kose kihelkonnas asunud Vetevilja-Vetla Vethvelly veski kuulus Mahtrale; 1586 Oola küla veskiga; 1797 puudub ? (Mellin). Maidla- 1494 Suur-Helda Helmede küla veskiga; 1527 Suur-Põlliku veski; 1586 Juuru küla ja Helda Helmedt küla veskid; 1797 Maidlas tuuleveski ja vesiveski (Mellin). Seli- 1474 Seli Sellige mõis vesiveskiga, mainitud veskit kuni 1586; 1797 Seli vesiveski ja Saaremõisa tuuleveski (Mellin). Purila- 1516 Purila mõisa veski; 1797 Purila vesiveski (Mellin). Pirgu- Pirgu veski Angerja mõisa valdus; 1797 Pirgu vesiveski (Mellin). Kuimetsa-Kaiu- 1286 Rasala Russele veski mit der Mühle, Merto, Waville ja Viirika Vireke veskid; 1586 Tamsi veski Mölegenandt Tammes ja Rasala Rassel hajatalu veskiga; 1661 Rassele veski, 1797 Karitsa vesiveski ja Mustivere Mustfer vesiveski (Mellin). Kädva- 1586 Kädva Ketteweh ja Ilmamäggi Illmendecke veski; 1797 Kädva tuuleveski (Mellin). Vahastu- 1796 vesi-ja pukkveski ning saeveski; 1797 Vahastu vesiveski (Mellin).
Märjamaa kihelkond
Haimre- ~ ca 1430 Haimre (arvatavalt Sulu) veski ja Sorsevere Sorsever Sursferküla veski; 1565 Haimre mõisa all kaks tühjaks öde jäänud veskit; 1686Sulu vesiveski. 1699 Sulu veski; 1797 Sulu paberiveski (Mellin); Haimre tuuleveski 19. sajandil. Päädeva - 1564 kaks veskit (üks maha jäetud öde); 1797 Päädeva tuuleveski (Mellin). Orgita- Orgita tuuleveski 18. sajandil; 19. sajandil Orgita mõisa külades neli tuuleveskit - Paaduotsal ja Suurkülas: Matsul, Matsil, Koredal ja Huntaugul (viimati nimetatud tuulik oli kivist ehitis). Vaimõisa- 1620 Härma Herma veski; 1797 Vaimõisa tuuleveski (Mellin). Lümandu- 1694 Lümandu veski; 1797 Lümandu vesiveski (Mellin). Russalu- 1465 Russalu küla vesiveski; 1661 Russalu mõisa veskid Mühlanstalten; u 1697 Russalu mõisa veskid; 1797 Russalu mõisa vesiveski ja üks veski (Mellin). Kasti- 1529 Koha Koath talu veski; 1564 Koha veski, 1638-1642 – Jaanipäeva/Jaaniveski küla veski; 1687 – kaks Kasti veskit Vigala jõe ääres – üks Jaaniveski veski; 1797 Jaaniveski, Koha Kohath ja Paistiku vesiveskid (Mellin). Teliste- 1564 Moodra veski Vigala jõel; 1797 Moodra vesiveski Mõisamaa mõisa all (Mellin). Mõisamaa 19. sajandil Mõisamaa tuuleveski. Sõtke- 1564 Sõtke veski; 1797 ? (Mellin). Paeküla- u 1693 Paeküla mõisa jõeäärne vesiveski, 1797 Paeküla vesiveski (Mellin). Mõraste- 1564 Mõraste veski; 1797 Pakuküla ? Pacukulla vesiveski (Mellin). Valgu- 1419 Valgu Walkede veski; 1677 Valgu Veskiküla vesiveski, 1797 kaks Valgu vesiveskit (Mellin). Nõlva- 1560 Nõlva vesiveski; 1797 Nõlva vesiveski (Mellin).
Vigala kihelkond
Jädivere- 1709 Jädivere vesiveski Enge jõel; 1797 Halliko vesiveski (Mellin). Konuvere- 1565 ja 1586 kaks veskit; 1797 Konuvere vesiveski (Mellin). Kivi-Vigala- 1383 Selgjärve Tzelgerue vana veski; 1556. aastal Mullaste, hilisem Vängla veski; 1564 kolm veskit; 1696. aastal Saua Sausz veski; 1797 Kivi-Vigala vesiveski ja Vängla veski (Mellin). Sikenkose Vana-Vigala- 1389 Sikenkose vesiveski; 1594 Saua Saw veski ja kaks Rumba veskit; 1696 Tiduvere veski; 1797 Vana- Vigala Alt-Vigala ja Tiduvere vesiveski (Mellin). Päärdu- 1488 Veskivilja vesiveski; 1564 kaks veskit; 1797 Päärdu vesiveski (Mellin).
Kullamaa kihelkonna veskid
Loodna- 1516 Sitakoti Sittakot küla veski; 1586 Viira Fira küla veski ja Luiste Viele vana veskikoht; 1797 Loodna Viiraja Luiste veskid, Kronendahli vesiveski (Mellin). Tolli- 1564 ja 1591 kaks veskit; 1797 Tolli veski (Mellin). Teenuse 1797 Vilingi veski (Mellin). Päri- 1563 kaks veskit; 1797 ? (Mellin). Sipa 1563 kolm veskit; 1591 kaks veskit; 1601 Alaküla veski; 1797 Lehtmetsa vesiveski (Mellin). Kohatu- Vaikna kõrvalmõisa Kohatu Kohhat veski; 1797 Paisuma veski (Mellin). Maidla- 1797 Maidla Tokumbeck veski (Mellin). Kütke- 1797 Kütke veski (Mellin). Allikates 1469. aastal mainitud Kosta Kasty vesiveski paikneb hoopiski Sagadi mõisa all Haljala kihelkonnas Virumaal, seega ei puuduta Kasti mõisa.
19.-20. sajandist üldisemalt
Aastal 1873 registreeriti Eestimaa kubermangus 276 vesiveskit (1867 oli see arv 261) ja 613 tuulikut, arvestamata pukktuulikuid. Eri dokumentides ja raamatutes on toodud veskite arv erinev, sest paljudel juhtudel kasutati üht ja sama vesiveskit nii jahu- kui ka saeveskina; arvele võeti sageli aga kaks veskit. Nii kirjutas baltisaksa põllumajandusteadlane Carl Ferdinand Hueck 1845. aastal, et Eestimaa 578 mõisas on vähemalt üks vesiveski, mõnes rohkem. Tema arvates oli siis Eestimaa mõisates 700 vesiveskit. Aastal 1919 oli Eestis 2393 jahuveskit, millest 628 töötas vee jõul, ülejäänud tuule või aurujõul. Aastal 1920 oli siin 258 saeveskit, millest umbes 30% töötas vee jõul. Aastal 1938 läbi viidud loenduse järgi oli Eestis 1212 veskit ja koos pukktuulikutega oli veskeid umbes 2300. Jahuveskite seas olidki valdavad vesiveskid. 1940. aasta seisuga oli Eestis kokku 759 vesiveskit, iga jõe ääres leidus mõni neist kindlasti.
lk.16 (Algus 15. lk) Raplamaa Sõnumid 7. märts 2018 Koduloolase väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20180307.2.13.1
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=raplamaasonumid20180307&type=staticpdf
https://weskiwiki.ee/index.php?title=File:Raplamaa_veskid_-_lk15_pilt.jpg
https://weskiwiki.ee/index.php?title=File:Raplamaa_veskid_-_lk_16_pilt.jpg
