Ramma Otsa tuulik
Nimi
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress: Järva maakond, Järva vald, Ramma küla
Vello Kallandi: See veski asus Karinu-Pikevere tee ääres põllu peal, Karinult minnes paremal pool, kus on kõrgem koht. Nüüdseks lammutatud ja paekivid lükatud tee äärde hunnikusse. Seal asus esimene Ramma talu Otsa 1.
Seisukord/Lisateave
Hoone seisukord: hävinud
Ajalugu
1782. aastal oli selles talus peremeheks Sibi Jaan (sünd 1744), kes kuulus Albrechtide esivanemate hulka. Enne 1811. aastat läks Jaan Visusti külasse ja tema asemele tuli Hans (sünd 1760), kes varem oli olnud Sibi Jaani juures sulaseks, siis aga vahepeal ühe uue talukoha peremees (nr 50). Hans oli Torstenbergide suguvõsast. Vahemikus 1816-1834 toimus jälle peremeeste vahetus. Peremeheks tuleb Jaak, Rebo Tõnno poeg (sünd 1800) ja perekonnanimeks saab Eilmann. Talu kutsutakse nüüd Sibi Jaaguks. Sama nimi on ka 1850. aastal, kuna 1839. aastast on uus peremees – Jaak Andrese p. Grünberg (sünd 1809). Jaak Grünberg on peremeheks ka 1858. aastal. Tal on kaks poega. Vanem poeg Andres läks Visusti külla ja noorem poeg Pääro (sünd 1848) jäi Sibile peremeheks.
Talude krunti ajamisel anti talule viisakam nimi – Otsa (sellise nime sai, kuna oli kõige äärmine, teeäärne talu) ja selle ostis 20.03.1875 Ramma mõisalt päriseks Pääro Grünberg (sünd 1824) 2550 hõberubla eest.
Pärast vanaperemehe surma päris talu Carl Grünberg, kellel olid lapsed Karla, Martin, Erich ja Linda. Linda läks 1944. aastal Austraaliasse. Martin, Erich ja Karla eestistasid nimed Pajusiks.
Otsa talu maade järgmiseks omanikuks oli Jakob Jakobi p. Prits, kelle nimele jäid need kolhoosikorrani. Talu suurus oli ostes 35 ha, kuid 1939. aastal on talust 25,6 ha rendil Elmar Martini p. Toomsalu (sünd 1912) käes. Talu pidas ta koos naise Elviine (sünd 1910), õe Vilma (sünd 1922) ja venna Evaldiga (sünd 1914). Elati 1935. aastal ehitatud savist seintega elamus, kus oli kolm tuba. Kokku oli neli hoonet, millest üks oli 1912. aastal ehitatud laut, kus oli kolm hobust ja viis veist. Rajatud oli ka suur õuna- ja marjaaed.
Aino Pork: Selle maja ehituse lugu oli päris huvitav. Pritsu Jakob olevat vedanud Otsa talu peremehega kihla, et ehitab maja ühe suvega üles ning seejärel saab maja endale. Nii läkski. Ühe suvega ehitati savist ja õlest maja üles ja Pritsu-peremees saanud maja endale. Hiljem müüs selle ära. Sinna asunud elama algul mitu peret, keegi Krõlova, siis Tirmann Hermiide ning lõpuks Uustalu Elmar ja tema naine Marina.
K. Viljapuu: Saksa ajal elas Otsa talus Mägi Arved, kes suri 1949. aasta paiku.
Aare Uustal (54, II 2008): Minu isa Elmar-Eduard Uustal (1906-1990) oli olnud Tšehhimaal vangilaagris ning kuna teda Narva tagasi ei lubatud, tuli ta 1949. aastal Rammale, kus oli juba tema õde Ida Saar, kes elas Jürirahval kokku Oskar Liblikmanniga. Oskarit kutsuti ka Puujala Ossiks. Algul oli isa Orenil ja tegi kolhoosis põllutööd. Ema oli ingerlane ja sattus samuti Eestisse sõja ajal. Vanaema oli tulnud Rammale juba 1944.aastal ning elas ühes saun-majas Kalmistu põllu peal, kuid ta oli jäänud väga haigeks ning minu ema Marina (1916-1997) tuli talle appi 1950. aastal.
Ema hakkas kolhoosis tööle, algul põllutööl, laudas, hiljem ka Metsamõisa hooldekodus. Nii nad isaga tuttvaks said ja koos elama hakkasid. Mina sündisin 16. mail 1953. Otsa talu osteti 1957. aastal Tassi Pritsult. 1957.-1963. aastani elasime seal koos poolõdede Niina ja Ludmilla Katin´iga. Praegu käin vahel ise seal, kuid enamus aega elan Järva-Jaanis.
Kirjandus
Vello Kallandi, Silva Kärner „Vaikne kena kohakene Ramma küla Järvamaal“. 2011 https://www.ester.ee/record=b2707628*est
