Mosina veski
Tõravere veskist paar kilomeetrit allavoolu on kunagine Mosina vesiveski, mis lõpetas jahvatamise viiekümnendate aastate lõpul.
Kuuekümnendate lõpul puhkekoduks ümber ehitatud hoones pole alles ühtki veskimasinat. Maja ise on aga heas korras ning selle all veekanalis ootavad rakendust kaks töökorras turbiini.
«Veskina pole ehitisel perspektiivi, see on selge,» arvab veski peremees Herbert Rasso. «Aga kui läheb hästi, peaksime aasta-poolteisega elektrijaama käima saama.»
Rassol pole veel täit pilti, kui võimsa generaatori lubab käivitada Mosina tammi 1,5-meetrine veelang, kuid ta loodab, et heal juhul on võimalik paigaldada 30-kilovatine generaator.
Väljavõte ajaleheartiklist: Tartu Postimees 2002
Algselt kuulus Mosina veski Meeri mõisale. Mosina veski rendilevõtmise leping sõlmiti toonase mõisniku Otto von Seidlitzi ja Juhan Muraku vahel 1902. aastal. Enne 1914. aastat oli veskis 1 turbiin. Pais ehitati 1921. aastal maakividest, selle keskel oli jääninaga saar. 1930. aastail ehitas Juhan Murak veskihoone ümber. Uuenenud veski-hoone sai kolmekorruseline, maakividest seinte ja poolkelpkatusega. Turbiini sissevool oli esiküljest ja väljavool taganurgast. Teise Maailmasõja ajal 1944. aastal lasti pais õhku.
Mosina vesiveski lõpetas viljajahvatamise (leivajahu, tangud, kruubid) 1950. aastate lõpul. Veski valdajaks sai Tartu Autobussi- ja Taksopark ning 1960ndate lõpul ehitati veskihoone ümber puhkebaasiks. „Maja ise on heas korras ja selle all veekanalis ootavad rakendust kaks töökorras turbiini, kuid hoones pole alles ühtki veskimasinat. Veskina pole ehitisel perspektiivi, see on selge,” arvab veski peremees Herbert Rasso 2002. aastal. „Aga kui läheb hästi, peaksime aasta-poolteisega elektrijaama käima saama.”
Veskit siiski tööle ei pandud – praegu on koht võetud peremehelt rendile ja Mosina vesiveskis pakutakse öömaja. (Allikas: Kultuurilooline palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina)
