Hutita veski
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Hutita veski. Sageli kasutatav nimi on ka Utita veski. Utita Suurveski ja Utita Alaveski
Asub Võrumaal, Sõmerpalu vallas, Hutita külas,
Paikneb Võhandu jõel, selle ülemjooksul.
Elektrienergia tootmine - 20kW
Ehitatud kalatrepp
Ajalugu/Pärimus
F. Haidak "Veskid Võhandu ülemjooksul", juuli 1976. Pühajõel ei tohiks jätta külastamata väga ilusas ümbruskonnas olevat UTITA VESKIT. See kuulub praegu (juuli 1976) Sõmerpalu sovhoosile ja on Kurvitse veski kõrval ainuke, kus tehakse teenustöid. Veskil on olnud mitmeid nimesid, nagu Utta, Huttaja, viimati jäädi pidama Utitale. Kust selline nimi pärit, pole selge. On arvatud, et see pandi ühe ihnsa möldri järgi, kes olevat veskilistelt endale rohkem kui õigus välja prassinud. Võru murrakus on selle kohta sõna «utma». Paisu all vesi hargneb, moodustades saare. Veski oli sellel kohal juba ammu: 1798. ja 1839. aastal väljaantud kaartidel oli see märgitud. 1937. aasta veskite loendusel märgiti Utita veski ehitusajaks 1850, arvatavasti ehitati sellal praegune veskihoone. 1902. aastal olid veski juures laastu- ja sindlimasinad, villakraasimine, ketramine ning riide vanutamine. Esimese maailmasõja päevil oli veskirentnikuks M. Põder, kelle vanem tütar Elli abiellus kirjanik Richard Rohuga. Ta oli pikemat aega «Vanemuise» näitleja. 1950. aastast kuulub veski Sõmerpalu sovhoosile. 1895. aasta jaanuaris oli veskis suur tulekahju, millest oli juttu ka ajalehes «Olevik». 1925. aasta tulekahjus põles ära villatööstus, mida enam ei taastatud. Veski ümbrus on ilus, künklik, jõe parem kallas on kõrgem. Jões on forelle, hauge, ahvenaid, särgi ja roosärgi. Utita suurveskist allpool, linnulennult umbes poole kilomeetri kaugusel on nn. Utita alaveski, mis öösiti olnud Mäeveski abiveskiks. https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/08/14, https://dea.digar.ee/article/koit/1976/07/10/9
