Metsla tuulik

Redaktsioon seisuga 20. jaanuar 2024, kell 14:41 kasutajalt Riho (arutelu | kaastöö) (→‎Asukoht)
Metsla tuulik ja koorejaam 05.1982. Foto Vello Kallandilt

Metsla tuulik ja koorejaam 05.1982. Foto Vello Kallandilt

Metsla tuulik. Foto: Vello Kallandi

Metsla tuulik. Foto: Vello Kallandi

Metsla tuuliku kõrvalhoone. Foto: Vello Kallandi

Metsla veskikoht. Foto: Vello Kallandi

Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne levinuim nimekuju on Metsla tuulik.

Asukoht

Ajalugu

Vello Kallandi: Tuulik ehitati Metsla külas u 1850. aastal. 1798. aastal tuleb Karinult ära Metslasse tallu nr 10 mõisatööline-mölder Johann (Juhan) Jüri p Mölder (snd 1769- ....) ja väga võimalik, et ka Metsla tuulikusse möldriks. Johann oli siis 29-aastane. Tema pojad saavad 1934. aastal Metslas perekonnanimeks Milder. Juhanil oli viis poega ja kõige nooremat nimetati veel isa ameti järgi Möldre Juhani Madiseks (snd 1808).

Talude kruntiajamisel sai maatükk suurusega 0,37 ha, kus paiknes veski, nimeks Veski-Traksi, kuuludes Alangul moodustatud kinnistu „Traksi 36“ koosseisu. Veski ostis ära Martin Veinberg müües selle edasi Heinrich Prantile. Veski töötas 1941. aastani. Möldrina töötas seal Jüri Kruusmann (snd 1852), kellest hiljem sai Uustalu peremees. Veskielamusse tuli elama tema õde Eva Niemeister. 1921. aastal oli möldriks Ado Leinberg, hiljem ja viimane mölder - Hans Linamägi (snd Leinberg) Oru talust.

Tüli tõttu, mis tekkis seoses Kärra talu ostu-müügiga, lõhkus selle talu peremees Heinrich Pranti 1940/1841 aastavahetusel pahatahtlikult veski jõuülekande (lasi täispööretel käima). 1944. aasta sõjasündmuste käigus tabas veskit venelaste mürsk, kuid paekivist laotud seinad jäid alles.

Kuna krunt erastati, kadus võimalus veski restaureerimiseks ja konserveerimiseks, mis oleks tulnud kõne alla 2009-2010 aastail, kui restaureeriti Seidla tuulik. Nüüdseks on veski täielikult kokku varisenud.

Kirjandus

Vello Kallandi „ Metsla. Küla läbi sajandite.“ 2004

Vello Kallandi „Metsla. Talud ja inimesed.“ 2010