Halliksoo, Villu

Redaktsioon seisuga 9. veebruar 2024, kell 09:06 kasutajalt Riho (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Raamat
Vaade Poolaka vesiveskile ja minihüdroelektrijaamale altpoolt paisu
Vaade Poolaka vesiveskile ja minihüdroelektrijaamale paisu lõunaotsast

VILLU ja POOLAKA VESKI

Tehnika- ja veskimehe mälestuseks

Villu, perenimega Halliksoo, läks ära, jäädavalt. Poolaka veski ja selle juurde Villu ehitatud minihüdroelektrijaam jäävad ootama uut tehnika- ja veskimeest.

Käisime [MTÜ Veskivaramu|Veskivaramu]] rahvaga Vastemõisa ojal olevat Poolaka veskit uudistamas 2010. aasta suveseminari ajal. Minul oli au olla Poolakal pikemalt ühel ilusal maikuu alguspäeval paar aastat hiljem. Koostasin Villu veeloa taotluse jaoks eksperthinnangut, sest keskkonnaametnikud ei suutnud kuidagi aru saada, millega on põhjendatud rohkem kui 200 aasta vanuses veskikohas paisutamise jätkamine, mis pidavat kalastikule väga halvasti mõjuma. Mis mõtet on toota elektrit generaatoriga, millel võimsust ainult 4 kW. Matkasime Villuga enne sauna minekut, vaatasime üle võimalikud probleemsed kohad ülal- ja allpool paisjärve, jahtisime kopraid (tulutult) ja püüdsime mõistatada, miks veskist allpool olevate talukohtade omanikud ei ole huvitatud oja ja selle kallaste korrastamisest. Siis mõistsin, kuidas Villu oli oma maakohta sisse elanud. Tehnikamehe ja -teadlase vaim oli valmis paigaldama ka generaatori, millel võinuks olla võimsust kasvõi kümme korda vähem.

Villu oli 1950ndatel aastatel pooljuhtide füüsika ja transistorite rakendamise alal juhtiv tegija Eestis. Mäletan oma kooliaja esimesest poolest, päris 1960ndate algusest, kuidas koolis püüdsime seebikarbi korpusesse ehitada miniatuurset transistorvastuvõtjat ehk raadiot. Vastava juhendi oli koostanud Villu. Oli suur au pool sajandit hiljem tunda teda kui aatekaaslast veskipärandi hoidmisel. Villu oli nõukogude aja tehnikadoktor automaatika alal ja elektriasjandus oli talle südamelähedane. Koomiline oli kuulda, kui hiljem, veeloa arutamise koosolekul, püüdis keegi keskkonnaametnik Villule selgitada, kuidas elektriasjandusega tuleb tegeleda. Poolaka veskikoha ostis Villu 1999. aastal, sest Tallinna elu oli talle muutunud loomuvastaseks. Poolakal, mis paikneb Sakala kõrgustiku lääneserval, sai tehnikateadlasest veskimees.

Villu tegi väga palju unikaalse, puithammastikuga ülekannete ja vesirattaga Poolaka veski päästmiseks. Kuid vesiratas jäi taastamata – enne tuli aeg minna Igavikujõe teisele kaldale. Poolaka veski ehitus- ja tehnikapärandile on lisandunud Villu tööd ja tegemised.


Arvo Järvet,

kesköö paiku 19/20. jaanuaril 2016