Tallinna tööstuse häll

Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.

Ülemiste järv

Järv Tallinna kaguserval.
Kaasaegne levinuim nimi on Ülemiste järv.
Teised nimed: Järveküla järv, Mõigu järv või Kuningajärv; harvem Paberijärv, sks Obersee.
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, mil järv kuulus Taani kuningale.
Alates 15. sajandi keskpaigast on järv Tallinna linna valduses.
Veekogu kood: VEE2005900.

Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 36,5 m kõrgemal. Suuruselt 3. järv Eestis, veekogu pindala on umbes 944 ha (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus 3,3 m). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud.

Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel merest eraldunud lahesopist.

Ülemiste Vanake

Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuvale Ülemiste järvele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine. Seetõttu on ajaloos olnud mitmeid kordi hetki, mil on tekkinud oht all orus asuvas linnas tõsiste üleujutuste tekkimiseks, kuid mitte just lausa linna täielikuks uputamiseks. Sellest ilmselt on sündinud ka legendid Ülemiste Vanakesest.

1708. aasta novembris murdis järv läbi liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.
1718. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.
1761. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.
1783. aastal aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust.
1807. aastal paigaldati järve madalamatele kallastele liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
1867. aasta mai teise poole suur sulavesi tõstis järve vett niivõrd, et vesi uhtus Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. Järgmine läbimurre toimus varsti . Tartu maanteee kohalt peatselt toimunud uus läbimurre mis oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune.
1879. aasta 5. juunil toimus vee läbimurre Tartu maanteele uue veevarustussüsteemi ja magistraaltorustiku jaoks kaevatud süvendi kaudu. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi.
1923. aastal tõusis veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.

Linda kivi

Linda kivi ehk Lindakivi on suur kivi Ülemiste järve idakalda lähedal. Sisuliselt moodustavad Lindakivi neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on 7,1 x 5,2 x 5,1m ü=19,2m

7) Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)

Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis.
(ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).)

Linda kivi ehk Lindakivi Ülemiste järves

Muistendid

1) Ülemiste järves on neitsi rüpekivi. Neitsi on ta sinna viind. Seda öelnud ka Uuemõisa tark. ERA II 20, 355 (3) < Jüri, Rae v., Vaida k. – R. Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929).

2) Neitsit kandis põllepaelas Ülemiste järve kivi sel ajal, kui Tallinn tehti. Ta toond selle linna aluskiviks. Tal tulnud järsku üks vale mõte meele, põllepael läind katki ja kivi kukkund sinna maha, kus ta praegugi veel seisab. ERA II 18, 377 (l) < Harju-Jaani, Peningi v., Kadakaotsa k. – R. Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929).

3) See suur kivi, mis Ülemiste järves on, pidada olema Linda Kurna männikust viinud. Seal männikus on praegu veel nii suuri ja palju suuremaid kiva. H II 58, 5 (7a) < Jüri – J. Saalverk < Jaan Peitong < isa, sünd. 1814 (1896).

4) See suur kivi, mis Ülemiste järves on ja ühes ennemuistses jutus räägitakse, Linda olevat teda sinna viinud. Räägitakse veel, et Jeesus olla ka Eestimaal käinud imetegusi tegemas ja olla selle kivi sinna järve visanud. Järve kallas kasvab sealt aga ühtepuhku järve sisse edasi, aga see jutt räägib, et see kivi Jeesusest maailma ajamõetjaks on pandud ja ühtepuhku kalda ligemale tuleb. Kui ta üsna järvest välja kaldale saab, siis tuleb maailma ots. H II 58, 167 (5) < Jüri, Kurna v. – J. Saalverk < Jüri Winkelberg < vanaema (1896). Vt. ka: Legendid, muist. 371-372.

5) Kalev on visand suure kivi Ülemiste järve. Tahtnud linna peale visata. ERA II 20, 362 (13) < Jüri, Rae v., Vaida k. – R. Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929). Vrd. Kivi Tallinna linna pihta, muist. 31, 37, 72.

6) Pärnu jões Taali vallamaja kohal asub suur kivimürakas, millest kõneldakse järgmist: kaugel muinasajal ehitanud Olev ja Kalev Eestimaale linnu: Kalev ehitanud Riiat ja Olev Tallinnat. Kui Olev ehitanud Tallinna Oleviste kiriku ühes selle pika torniga, saanud Kalev kadedaks ja tahtnud kaaslase tööd hävitada. Ta võtnud suure kivi ja visanud Riiast Tallinna suunas. Kivi aga ei tabanud märki ja kukkus Ülemiste järve, kus ta praegugi Linda kivi nime all asetseb. Olev, nähes kaaslase kurja kavatsust, visanud samuti kiviga vastu. Et ta jõud aga Kalevi omast hulga nõrgem oli, siis lendas kivi ka ainult poole Tallinna ja Riia vahelisest maast ja langes Taali vallamaja juures Pärnu jõkke, kus ta seisab tänini. ERA II 235, 173/4 (9) < Tori khk. ja v., Tõia k. – A. Varendi < Juhan Varendi, 46 a. (1939). Ka: J. Jung, Muinasaja teadus II, lk. 68 (3); III, lk. 53 (28). ERA II 36, 465 (56) < Pilistvere, Imavere v., Taadikvere k. – R. Viidebaum < Kaarel Naarits, 80 a. ja Ann Naarits, 70 a. (1931). Vt. ka: Kalevipoja Võnnu kivi, muist. 2, 25 D; Kivid kirikute pihta, muist. 38-45: Oleviste kirik, muist. 322; Kivi Ülemiste järves, muist. 72.

7) Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)

allikas

ajakihid.ee

Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa põld olnud. Veel praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid näha. Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilis6htuni nagu tavaliselt. Õhtul ei viitsinud sulased atrasid p6llu pealtära, sest hommikul oli vaja ju edasi künda. Öösel kuuldud selle põllu peal hüüdmist: "Järv tuleb! Järv tuleb!" Selle hüüdmise peale hakanud ühest sügavast allika moodi kuristikust vett ühes kaladega välja voolama. See allikakoht olevat praegu jäve keskel alles. Hommikuks olevatki praegune Ülemiste järv oma koha saanud, Mõigu mõisa põllud ühes atradega aga vee alla jäänud. Räägitakse, et need sahad olevat järve põjast üles leitud. Ülemiste järvest voolavat üks maa-alune jõgi Harku järve ja vesi voolavat seal kangesti hoogsalt. Sellest tulla ka see, et Üemiste järves samad kalad elavad kui Harku järes, sest maa-alust jõge mööda saavad nad ühest järvest teise liikuda.

-->

Veerenni kanal

Ülemiste järv teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba 15. sajandist alates niinimetatud Veerenni kanali kaudu. Intensiivne veevõtt järvest ja selle töötlemine joogiveeks algas veepuhastusjaama rajamisega 1927. aastal ja edaspidi on läbivool järvest pidevalt suurenenud. Tänapäeval kuulub Ülemiste järv Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse ja seda majandab AS Tallinna Vesi.
Suurim sissevool Ülemiste järve on Pirita-Ülemiste kanal ehk Vaskjala-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud Kurna oja ehk Mõigu oja. Vett lisavad mõningal määral ka põhjaallikad.
Looduslikuks väljavooluks oli varem Härjapea jõgi (nimetatud ka Härjapea ojaks), tänapäeval toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu ja liigvee ülevool Kadrioru suunas, endise Peetri kanali kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2-3 m ulatuses. -->

Viited/Välislingid

https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing