Paala veski
Anne Ütt, FB: link
Veskeid Põltaamaal jagus, ikka 3-4 korraga eksieerimas. Ja siin on juttu olnud sellestki veskist, mis paistab pildil jõe vasakul kaldal, Paala veskist. Varemnähtud fotode puhul on pildistatud veskit teiselt poolt, Veski tänava poolt. Selle tegija aga on ilmselt fotoaparaadiga plõksu teinud Parvei sillalt. Jahu- ja lauatööstus “Paala” asutati 1928. a. ja tehti endisesse Uue-Põltsamaa mõisa karjalauta, mille eest ettevõtjad tasusid riigile 3000 krooni. Asutajateks olid Oskar Sild, Jaan Praks ja Jakob Grauen täisühinguna. Jahuveski turustas oma püüli ja mannat üle Eesti, eriti aga Tallinnas, kus Paala saadustel oli hea maine. Saeveskis valmistati igasuguseid palke, planke ning laudu lihtsamast kuni kõige parema hööwellauani. Veskis töötanud Eduard K.on kunagi oma mälestus pajatanud: “Hakkasin tööle “Paala” veskis tisleriks. “Paala” peremeheks olid Sild ja Parts, see oli jahuveski, kus kõik oli puust. Tuli ülesse panna puutorud mannamasinale, rihmaseibid olid ka puust. Jahuveskis nisu enne jahvatamist pesti, et tungalterad välja saada. Parvei enda veskisse esimesena paigaldas pesumasina ja nüüd paigaldasin sama ka “Paalasse”. (E.O. töötas enne Parvei veskis). Puutööd oli pidevalt, palka sain 100 krooni kuus ja sellega sain pere korralikult pidada. Peremehe poolt sain talveks kalossidega vildid ja labakindad, millel peos lapid. Veel olid lihtnahast labakindad, pidasid enam vastu kui villased. Talvel oli peas karbus, müts oli peas mehe au. Suvel pidi tööpluus seljas olema, mis sellest, et kuum oli.” Viimane veskiomanik oli Oskar Sild. Kui teised Põltsamaa veskid hävitasid sõjaajal põgenevad saksa sõjaväelased, siis Paala veskis puhkes 1942. aasta aprillis tulekahju. Veskis oli sel ajal 20 tuhat kg vilja sees, sellest Majandusühistu oma 5000 kg. Kõik see hävis koos veskiga. Foto erakogust.
