RAPLAMAA VESKID

Redaktsioon seisuga 10. november 2025, kell 13:07 kasutajalt Riho (arutelu | kaastöö)

Rapla kihelkonna veskid

Rapla

  • 1412 Rapla küla vesiveski;
  • 1523 Rapla veski koos Sulupere ja Mõisaaseme Moesinas taludega;
  • 1586 Rapla külas veski (asutatud);
  • 1797 Vana-Rapla vesiveski Alt-Rappel Weski (Mellin); tänapäeval Tuti külas paikneb Veski nimeline krunt.

Alu

  • 1409 Nõuveere Nöyver talu veskiga;
  • 1410 Alu mõisa veski,
  • 1456 mõisa ees olev veski ja Männiku Mendiko veski,
  • 1478 Oela veski;
  • 1797 Alu mõisa vesiveski Kodila jõel.

Hagudi

  • 1689 jahu- ehk viljaveski;
  • 1797 üks vesiveski Keila jõel
  • ja teine tuuleveski mõisaga ühel pool jõge (Mellin).
  • Tänapäeval säilinud 19. sajandist pärit Hagudi kivist tuuleveski, mis paikneb arvatavasti samas kohas 18. sajandi tuuleveskiga.

Valtu

  • 1412 Sõmeruoja ja Kiio veski;
  • 1441 - Lendu küla veski, hüütud Sõmeruoja Sommeroie;
  • 1488 Reese ja Sõmeruoja veski;
  • 1558 Reese Reste, Sõmeru ja Hantemal veskid;
  • 1586 Sõmeru Sommer, Reese ja Handimal veski;
  • 1797 Sõmeru vesiveski (Mellin);
  • 19. sajandil ehitati Valtu mõisa tuuleveski, mis tänapäeval kannab Puraviku veski nime.
  • Veel Eesti esimese vabariigi ajal töötas Valtus Kioleini Leutkyde vesiveski;
  • 1833 oli Härtus väike vesiveski ja Valtus tuuleveski.

Kehtna

  • 1485 veski Ohekatkuga seoses,
  • siis Haakla ja Vastja veskitega
  • 1586. aastal Kehtna mõisas oli Kõrge veski.
  • 1797 Kehtna mõisa lähedal vesiveski
  • tuuleveskit veel Mellini kaardil ei olnud,
  • ka Haakla puudus Mellinil.
  • 1810-1833 oli Kehtna mõisas nii vesiveski
  • kui ka tuuleveski.

Ohekatku

  • 1485 Ohekatku veski;
  • 1586 Rõue Randell, Ööre Horoner ja Seliküla Seligell veskid;
  • 1695 Seliküla Selli veski;
  • 1797 Rõue vesiveski ja Ohekatkus endas tuuleveski (Mellin);
  • 1810-1820 Ohekatku vesi- ja tuuleveski.

Keava

  • 1486 Keava tuuleveski;
  • 1526 Linnaaluste Linnal veski ja Raka Racke veski;
  • 1586 Sonni küla Raka Rakke veskiga;
  • 1797 Keava lähedal tuuleveski s.o Raka Rakke;
  • 1810-1833 Keava tuuleveski.

Lelle

  • 1797 Lelle ja Käru vesiveski
  • Kärust Kullimaa poole jõe ääres saeveski Sägemühle (Mellin)

Kodila

  • 1446 Kodila küla veski;
  • 1586 Kodila küla veski;
  • 1797 Kodila jõel mõisa ees vesiveski (Mellin);
  • 1810-1833 tuule- ja vesiveski,
  • ka puidu saagimiseks saeveski-lauavabrik.

Raikküla

  • 1472 Kergu veski;
  • 1490 Ahtama Kose veski, Ihoma Eghema veski;
  • 1492 kaks uut veskit Minnikal Mönnich (mungad);
  • 1586 kaks veskit Minnikal, Ahtama Kose veski ja Ihoma Eghema veski;
  • 1797 Minnika Munik veski;
  • 1810-1820 Minnika vesiveski Wasssermühle (jahuveski töötas veel 1950. aastatel).

Kabala

  • 1437 Kabala küla veski;
  • 1586 kaks uut veskit;
  • 1695 Kabala mõisa (veski) mölder Jaan;
  • 1696 Kabala vana veski;
  • 1797 Kabala kolm vesiveskit;
  • 1810-1833 kaks vesiveskit Wasssermühle (jahu- ja villaveski töötas 20. sajandi lõpul).

Järvakandi

  • 1534 Järvakandi mõisas kaks veskit;
  • 1586 Järvakandi kaks veskit;
  • 1810-1820 Põlma tuuleveski.

Vahakõnnu/Isakõnnu

  • 1412 Lihuveski jõe äärsed Vahakõnnu Wagenkande ja
  • Ahekõnnu Adenkande külad veskitega;
  • 1695 Lihuveski Leoweske küla veskiga;
  • 1797 Valguta vesiveski ja Lihuveski veski, ka saeveski SägeMühle (Mellin);
  • 1810-1820 Vahakõnnus oli koos sae- ja kruubiveski Schneide- und Graupen Mühle.

Hiienurme/Sooaluste/Lellapere

  • 1797 Lellapere tuuleveski.

Kuusiku

  • 1586 Kuusiku mõisa veski;
  • 1797 Kuusiku saeveski SageMühle ja vesiveski (Mellin)
  • 1833. aastal Kuusiku Altveski Kuusiku jõe ääres;
  • 1780 alustas Kuusikul tööd vaseveski, kus peale vase töötlemise valmistati ka naelu.
  • Kuusiku mõisas tegutses edukalt ka tärklisevabrik, mille toodang (tärklis ja puuder) turustati peamiselt Tallinnas;
  • 1833. aasta paiku oli seal hingekirjas 734 alamasse klassi kuuluvat vaba inimest, kes töötasid
    • Kuusikul viljaveskis,
    • kahes tärklisepuudri vabrikus,
    • naelavabrikus,
    • vasevabrikus Kupferhammer,
    • äädikapruulimiskojas Essigbrauerei
    • ja lauavabrikus.
  • Jahu-ja saeveskid töötasid ka 20. sajandi teisel poolel.

Sikeldi

1797 Sikeldi tuuleveski (Mellin).

Pühatu

  • 1586 Morevere Morrefer veski;
  • 1797 Mellinil(ei ole teadet veskit).

Kirivere/Vardi

  • 1275 - 1285 Kirivere küla veskiga;
  • 1412 Kirivere Kyrrivere veski;
  • 1586 Kirivere vesiveski;
  • 1616 Kirivere ja Sirgu Sirko veski kõrtsiga;
  • 1709 Sirgu Mart Sircko veski (mõisa) mölder;
  • 1797 Korritse s.o Kirivere ja Sirgu vesiveski (Mellin).

Ohukotsu

  • 1457 Mödra Medder ja Vetevilja Petfilie veskid;
  • 1696 Vetevilja ja Mödra veskid;
  • 1797 Vetevilja Vedloma vesiveski ja Ohukotsu tuuleveski (Mellin).

Hageri kihelkond

Angerja

  • 1424 Angerja vesiveski;
  • 1468 Paldevere pool veskist;
  • 1524 Rõngelepa Rennelepp veski;
  • 1586 Pirgu , Piilo v Pillo veskikoht Salutaguse all
  • ja Rõngelepa Renlepp vesiveski; 1797 puudub? (Mellin).

Pahkla

  • 1468 Paldevere pool vesiveskist,
  • 1586 Rõngalepa, enne nimetatud Parenkatko pool veskist; 1797 puudub? (Mellin).

Sutlema

  • 1529 Kangermäe veski;
  • 1597 Kangermäe Kangermecke ja Trelli Trill vesiveski;
  • 1692 Trelli veski;
  • 1797 töötas Trelli vesiveski kõrtsiga Keila kihelkonna piiri ääres (Mellin).

Mäeküla

  • 1797 Mäekülas tuuleveski (Mellin).

Kohila

  • 1529 Kohila küla vesiveskiga, Vilivere veski ja Wesenberth talu veskiga;
  • 1586 Kohila mõisa veski ja Vilivere veski;
  • 1797 Kohila vesiveski (Mellin).

Lohu

  • 1586 Mälivere veski;
  • 1620 Lohu mõis rajas mõisa juurde vesiveski;
  • 1797 Lohu veski (Mellin).

Tohisoo

  • 1564–1565 Tohisoo küla vesiveski;
  • 1586 Mälivere Mallefer küla vesiveskiga.
  • 1797 Tohisoo ja Mälivere veski (Mellin).

Rabivere

  • 1586 Tõudejärve Todier talud maha jäetud veskikohtadega.

Lümandu

  • 1549 Lümandu veski;
  • 1625 Kangermäggi veski;
  • 1797 Lümandu vesiveski (Mellin).

Adila

  • 1586 Solvi Solwy veski ja Vanaveski veskikoht Mölenstette;
  • 1797 Adila vesiveski (Mellin).

Kelba

  • 1586 Kelba veski;
  • 1797 Kelba tuuleveski (Mellin).

Pajaka

  • 1452 Pajaka Payack küla veskiga;
  • 1472 Ruunavere Runever veski Pajaka mõisa ees;
  • 1586 Pajaka mõisa Pajaka küla veskiga;
  • 1797 Pajaka tuuleveski (Mellin).

Juuru kihelkond

Atla

  • 1586 Atla küla veskitalu;
  • 1797 ? (Mellin).

Ingliste

  • 1379 Ingliste Helule küla vesiveskiga;
  • 1526 Ingliste Hehl küla veski ja Malismäe Malismeggi veskitalu,
  • Keava all Raka Racke veski;
  • 1586 Ingliste veski;
  • 1797 Ingliste vesiveski (Mellin).

Mahtra

  • 1555 Kose kihelkonnas asunud Vetevilja-Vetla Vethvelly veski kuulus Mahtrale;
  • 1586 Oola küla veskiga;
  • 1797 puudub ? (Mellin).

Maidla

  • 1494 Suur-Helda Helmede küla veskiga;
  • 1527 Suur-Põlliku veski;
  • 1586 Juuru küla ja Helda Helmedt küla veskid;
  • 1797 Maidlas tuuleveski ja vesiveski (Mellin).

Seli

  • 1474 Seli Sellige mõis vesiveskiga, mainitud veskit kuni 1586;
  • 1797 Seli vesiveski ja Saaremõisa tuuleveski (Mellin).

Purila

  • 1516 Purila mõisa veski;
  • 1797 Purila vesiveski (Mellin).

Pirgu

  • Pirgu veski Angerja mõisa valdus;
  • 1797 Pirgu vesiveski (Mellin).

Kuimetsa-Kaiu

  • 1286 Rasala Russele veski mit der Mühle, Merto, Waville ja Vireke (Viirika) veskid;
  • 1586 Tamsi veski Mölegenandt Tammes ja Rasala Rassel hajatalu veskiga;
  • 1661 Rassele veski,
  • 1797 Karitsa vesiveski ja Mustivere Mustfer vesiveski (Mellin).

Kädva

  • 1586 Kädva Ketteweh ja Ilmamäggi Illmendecke veski;
  • 1797 Kädva tuuleveski (Mellin).

Vahastu

  • 1796 vesiveski ja pukkveski ning saeveski;
  • 1797 Vahastu vesiveski (Mellin).

Märjamaa kihelkond

Haimre

  • ~ca 1430 Haimre (arvatavalt Sulu) veski ja Sorsevere Sorsever Sursfer küla veski;
  • 1565 Haimre mõisa all kaks tühjaks öde jäänud veskit;
  • 1686 Sulu vesiveski;
  • 1699 Sulu veski;
  • 1797 Sulu paberiveski (Mellin);
  • Haimre tuuleveski 19. sajandil.

Päädeva

  • 1564 kaks veskit (üks maha jäetud öde);
  • 1797 Päädeva tuuleveski (Mellin).

Orgita

  • Orgita tuuleveski 18. sajandil;
  • 19. sajandil Orgita mõisa külades neli tuuleveskit Paaduotsal ja Suurkülas:
    • Matsul,
    • Matsil,
    • Koredal
    • Huntaugul (viimati nimetatud tuulik oli kivist ehitis).

Vaimõisa

  • 1620 Härma Herma veski;
  • 1797 Vaimõisa tuuleveski (Mellin).

Lümandu

  • 1694 Lümandu veski;
  • 1797 Lümandu vesiveski (Mellin).

Russalu

  • 1465 Russalu küla vesiveski;
  • 1661 Russalu mõisa veskid Mühlanstalten;
  • u 1697 Russalu mõisa veskid;
  • 1797 Russalu mõisa vesiveski ja üks veski (Mellin).

Kasti

  • 1529 Koha Koath talu veski;
  • 1564 Koha veski,
  • 1638-1642 – Jaanipäeva/Jaaniveski küla veski;
  • 1687 – kaks Kasti veskit Vigala jõe ääres – üks Jaaniveski veski;
  • 1797 Jaaniveski, Koha Kohath ja
  • Paistiku vesiveskid (Mellin).

Teliste

  • 1564 Moodra veski Vigala jõel;
  • 1797 Moodra vesiveski Mõisamaa mõisa all (Mellin).

Mõisamaa

  • 19. sajandil Mõisamaa tuuleveski.

Sõtke

  • 1564 Sõtke veski;
  • 1797 ? (Mellin).

Paeküla

  • u 1693 Paeküla mõisa jõeäärne vesiveski,
  • 1797 Paeküla vesiveski (Mellin).

Mõraste

  • 1564 Mõraste veski;
  • 1797 Pakuküla? Pacukulla vesiveski (Mellin).

Valgu

  • 1419 Valgu Walkede veski;
  • 1677 Valgu Veskiküla vesiveski,
  • 1797 kaks Valgu vesiveskit (Mellin).

Nõlva

  • 1560 Nõlva vesiveski;
  • 1797 Nõlva vesiveski (Mellin).

Vigala kihelkond

Jädivere

  • 1709 Jädivere vesiveski Enge jõel;
  • 1797 Halliko vesiveski (Mellin).

Konuvere

  • 1565 ja 1586 kaks veskit;
  • 1797 Konuvere vesiveski (Mellin).

Kivi-Vigala

  • 1383 Selgjärve Tzelgerue vana veski;
  • 1556. aastal Mullaste, hilisem Vängla veski;
  • 1564 kolm veskit;
  • 1696. aastal Saua Sausz veski;
  • 1797 Kivi-Vigala vesiveski
  • ja Vängla veski (Mellin).

Sikenkose Vana-Vigala

  • 1389 Sikenkose vesiveski;
  • 1594 Saua Saw veski ja kaks Rumba veskit;
  • 1696 Tiduvere veski;
  • 1797 Vana-Vigala Alt-Vigala ja Tiduvere vesiveski (Mellin).

Päärdu

  • 1488 Veskivilja vesiveski;
  • 1564 kaks veskit;
  • 1797 Päärdu vesiveski (Mellin).

Kullamaa kihelkonna veskid

Loodna

  • 1516 Sitakoti Sittakot küla veski;
  • 1586 Viira Fira küla veski ja Luiste Viele vana veskikoht;
  • 1797 Loodna Viira ja Luiste veskid, Kronendahli vesiveski (Mellin).

Tolli

  • 1564 ja 1591 kaks veskit;
  • 1797 Tolli veski (Mellin).

Teenuse

  • 1797 Vilingi veski (Mellin).

Päri

  • 1563 kaks veskit; 1797 ? (Mellin).

Sipa

  • 1563 kolm veskit;
  • 1591 kaks veskit;
  • 1601 Alaküla veski;
  • 1797 Lehtmetsa vesiveski (Mellin).

Kohatu

  • Vaikna kõrvalmõisa Kohatu Kohhat veski;
  • 1797 Paisuma veski (Mellin).

Maidla

  • 1797 Maidla Tokumbeck veski (Mellin).

Kütke

  • 1797 Kütke veski (Mellin).


RAPLAMAA SÕNUMID, 7. märts 2018 Nr 3 (259) Väljaandja: OÜ Nädaline  ; Rapla 79511, Viljandi mnt 6, tel 489 2133, 5567 3260, Toimetaja Tõnis Tõnisson, e-post: tonis.tonisson@sonumid.ee; KODULOOLANE, Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid; Liivi Aarma.


Viljatöötlemise ajaloost Raplamaal – veskid

Kuvatõmmis lk 1 Kuvatõmmis lk 2



Allikad ja viited

  1. ↑ https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=raplamaasonumid20180307.2.13.1
  2. ↑ https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=raplamaasonumid20180307&type=staticpdf
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=RAPLAMAA_VESKID&oldid=29493"