Koni tuulik
Nimi/Nimed
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Puhja tuulik või täpsustavalt Puhja Koni tuulik, mis eristab seda tuulikut sealsamas Puhja asula servas asunud tuulikust, mida kutsuti Valgeveski tuulik ehk Valgepea tuulik.
Omaniku-järgne nimi Koni tuulik on siiski kõnes ja käibes enim levinud nimevariant.
Algne Kavilda mõisa tuuleveski asus tõenäoliselt Mõisanurme Kivi talu maadel. XY: 6469767.33, 637882.12 BL: 58.346674, 26.35514
Saksa keeles Puchja Windmühle.
Asula vanemad nimekujud on olnud 1418 - Puyen, 1495 - Pugen, 1585 - Bochia, Puia, 1638 - Poyhakyll, 1839 - Puchja.
See veski on/oli jõuallika tüübilt tuuleveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt taluveski.
Asukoht/Paiknemine
Aadess, asukoht:
- Tartu maakond, Elva vald, Puhja alevik, Viljandi tee 4.
- Vanema haldusjaotuse järgi Puhja kihelkond, Kavilda mõis
- L-EST koordinaadid Maaameti kaardil: X:6468970 Y:636015
- GPS koordinaadid Google kaardil: N:58.340146, E:26.322783
- Asukoht Regio/Delfi kaardil: 58°20'25.5" N ; 26°19'22.2" E
Seisukord/Koosseis
Üldine seisukord hea, ka sisseseade osaliselt säilinud.
Muinsuskaitseline ehitis: Jah
Kultuurimälestise registri number 7250, mälestiseks tunnistatud 1997.a. [1]
Kaheksa-kandiline tüvipüramiidjas keresõrestik on kaetud laudisega, pealt laastkattega. Kere toetub madalale maakivist vundamendile. Pea on paadikujuline, tiivad on hävinud. Tuules hoidmiseks olid sabapuu kinnitamiseks ümber veski kivipostid. Jahvatusseadmeiks on olnud kaks paari kive ja sõelapüülimasin (Eesti arhitektuur, Tartumaa, 1999).
Ajalugu/Pärimus
Lõuna-Eestis laialt levinud puidust hollandi tüüpi tuuleveski ehitas 1893. a. Jaan Koni (1852-1912), kuna pidi seni majandatud Kiho talu ära andma 25-aastaseks saavale perepojale oma naise esimesest abielust.
Ehitusmeistriks oli Peter Morgen.
Veskis on jahvatatud kuni 1980-te lõpuaastateni elektriajamitel servi-kividega, peamiselt loomajahu. Töötas terade tuulamise seade. Oma kohal on säilinud üks kahest tuuleveski-aegsetest veskikivi-paaridest, tuuliku peavõll, värkel ja ülemine hammasratas koos piduriga. Ülalmainitud sõelapüülimasin on samuti seniajani servikivi all olemas.
2005. a konserveeriva remondi käigus said uuendatud torni pehastunud laudise osad, mõned palgid ja veskipea sarikad. Kogu veski löödi üle laastukattega, mis võõbati loodusliku konservandiga.
Ehitati selsamal 1893. aastal, mil ka teispool maanteed seisev Valgepea tuulik.
Koni tuulik oli kohustatud tasuta jahvatama Kolga talule, kes veskiehituseks vakamaa-suuruse koha rentis.
Valgepea tuulik jahvatas aga tasuta vastavalt Mursa talule.
Tuult olevat Valgepea tuulik püüdnud kehvemini kui Koni tuulik.
Veskist linnulennult vähem kui 300 meetri kauguse asunud Valgepea tuulik põles koos taluhoonetega maha 24. augustil 1944 Puhja lahingu ajal.
Fotod/Kaardid
-
Puhja ümbruse kaart 1860 -
Koni tuulik 20 sajandi algul -
Meister morgeni kiri -
Ehitusmeistri kiri
