Eesti joad
Copilot: Eesti pinnavormis leiduvad joad ja joastikud on valdavalt Põhja-Eesti klindi mõju all tekkivad veelangud, mis erinevad nii kõrguse, laiuselt kui geoloogiliselt. Alljärgnevalt nende põhjalik ülevaade:
Määratlused ja vooluhulga piirid
Juga: veelang, kus vesi kukub vabalt vähemalt 1 m kõrguselt. Joastik/kaskaad: astmelise kalanimes voolab vesi alla mitme astangu kaupa, igaastang üle 1,5 m. [looduskalender.ee], [loodusajakiri.ee] Eestis on kokku loetud ligikaudu 34–36 mainimisväärset juga ja joastikku, millest osa on kunstlikult muudetud või tekitatud. [loodusajakiri.ee], [Eesti joad...üklopeedia]
🌍 Geograafiline paiknemine ja tekkemehhanism
Peamiselt asuvad need Põhja-Eesti klinditsoonis, kus Ordoviitsiumi paekivist moodustuvad astangud; joad tekivad paus-liivakivipiiril (astang püsib). [looduskalender.ee], [loodusajakiri.ee] Klinditsooni kaugemal jäävad joad on tekkinud liivakivi ja lubjakivi kihistikes (nt Treppoja, Aluoja, Joaveski). [looduskalender.ee], [loodusajakiri.ee] Mõned joastikud on inimtegevuse tulemus: kuivenduskraavid, vesiveskid, hüdroelektrijaamad (nt Sindi, Paldiski, Tornimäe, Valaste). [looduskalender.ee], [Eesti joad...üklopeedia]
