Veski

Sõna "veski" on arvatavalt kujunenud sõnade "vesi+kivi" liitumisel ja lühenemisel. Algse sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi. Kagu-Eestis kasutatakse veel tänapäevalgi vesiveskist rääkimisel sünonüümina "kivi"; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveskit tähistava lühema "tuulik" sõna kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - "vesik" .

Mõiste "veski" tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet. Varasemal ajal on olnud „veski“ ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.

WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna "veski" tähistab enamasti vesiveskit ja sõna "tuulik" tähistab tuuleveskit.