Tolli veski (1)

Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane (asulajärgne) nimekuju on Tolli veski. Paralleelnimi Tolli vesiveski. Weskiwikis on selle veski nimena kasutaud kuju Tolli veski (1) või Tolli veski (Mär), et eristada seda Pärnumaal asuvast Tolli veskist.
Saksa keeles on veski nimi Pargenthal Mühle.
Asula (või veski) vanemad nimekujud on olnud Parientall, Parital, Übina, Ibbina.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Tolli mõisa kohta on teateid a-st 1531. Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel Tolli asundus, mis 1977 liideti Tolli külaga; Tolli mõisasüda on tänapäeval Urevere piires. Küla on saanud nime mõisalt, mille eestikeelne nimi on tulenenud omanikuperekonnalt Toll, kelle valduses oli mõis XVII saj. Tolli mõisa asemel olnud küla algne eestikeelne nimi on säilinud mõisa saksakeelses nimes Pargenthal (1456 küla Parientall, 1531 mõis Parital) ja sisaldab sõnu parg ’kõrkjatega segi kasvanud rohi’ või pari ’padrik, võsane soomets, raba ja suurt metsa ühendav siirdesoo ala’. Tolli mõis jäi Kullamaa khk poolele, selle juurde kuuluvad külad olid Märjamaa khk-s. Tolli vana küla nimi on olnud Übina (1456 Ubbenal, 1536 Ubynel, 1726 Ublina, 1782 Ibbina). Osa Tolli külast (Ketu, XVI saj I poolel Kette Caupi, 1591 Ketto), mis oli halduspiiriga eraldatud, liideti 1977 Ureverega. Tolliga on 1977 liidetud Kuuda..

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress:

• Rapla maakond, Märjamaa vald, Tolli küla, Vesiveski
• Vanema haldusjaotuse järgi Märjamaa kihelkond, Tolli mõis
• Veski paikneb Kasari jõel (jõe kood: vee1107000) ehk Teenuse jõel, umbes selle keskjooksul
• Asukoht Maaameti kaardil = X:6520024.65 , Y: 515630.72
• Asukoht Google kaardil: N: 58.819295 E: 24.270628
• Asukoht Regio/Delfi kaardil: BL: 58°26′1.455″, 23°43′56.546″

Seisukord ja muu teave

Hoone seisukord: säilinud . Paisu seisukord: . Veski paisjärv

Piirangud:

Ajalugu/Pärimus

Tolli veski oli Kasari jõel üks võimsamatest veskitest. Tolli mõisa ajal töötas veski vesirattaga. Veski asus mõisast teisel pool jõge. Eesti iseseisvumise ajal oli veski esimene omanik Tali, kes käivitas valtsid ja ostis Euroopast seadmed. Väike valts tuli Dresdenist ja suur valts Riigi Sadamatehastest. Kivid olid kohapeal valatud.

1950ndatel aastatel, Nõukogude Liidu alguses kuulus veski Märjamaa Kohaliku Majanduse Kombinaadile. Mölder oli Oskar Linnamäe, talle lisaks oli ka üks tööline. Veskis oli kaks turbiini, väiksem elektri jaoks, suurem veski ringiajamiseks. Veskis jahvatati kohalike elanike vilja, sai teha väga kvaliteetset püüli, mannat, tangu, rukkijahu, loomajahu. Püüli valmistati rihveldatud rullikutega. Väiksemate koguste jahvatamiseks kasutati väiksemat valtsi, suuremat kasutati suurte koguste jaoks. Veski töötas ööpäev läbi. Töö eest võeti matti, ehk saadeti portsjon jahvatatud saadust Kombinaadile töötasuks. Veskis olid olemas telefon (Silla 11A) ja arteesia kaev. Tänu sellele, et veskis oli elektrivool, said kohalikud seal ka akusid laadida. Eluruume oli möldri perele veskis kaks. Möldri abikaasa oli Hilda Linnamäe, lapsed Anne ja Arvo.

Hiljem kuulus veski Mitšurini nimelisele kolhoosile, mis nimetati ümber Paeküla kolhoosiks ja seejärel Märjamaa sohvoosiks. Kui pais oli lagunema hakanud, tehti mootorimaja puksiirlaeva mootoriga, ka traktorit kasutati.

Praegu (2026. a.) on varasematest kuuest hoonest (mh. tall, veskiliste maja, saun, sepikoda) säilinud ainult veskihoone.

Lisainfo/Allikad

N: 58.210521 E: 25.182097 kaart

https://eelis.ee/parandobj/1461257150

https://pk.rmk.ee/parandkultuur/KE/KE519.jpg