Kõrgessaare veski

(1) Kõrgessaare veski asukoht.
MaaRuumiameti veebirakenduse kuvalõige

(2) Kõrgessaare veski ja tee mõisasse.
Mellin, Ludvig August. 1797. a

(3) Kõrgessaare Weske talu. 1879. a.
EAA.3724.4.609 leht 3

(4) Veski talu sajandivahetuse verstakaardil

(5) Veski-Tooma talu 1933.a. EW kaardil

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Kõrgessaare veski või täpsustavalt Kõrgessaare Veski-Tooma veski ehk ka Veski-Tooma veski.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Kõrgessaare veski oli üks vähestest Hiiumaa vesiveskitest.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress:

• Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Napi küla, Veski-Tooma (2017)
• Kõrgessaare vald, Jõeranna küla, Veski-Tooma 24 (1932)
• Vanema haldusjaotuse järgi Eestimaa kubermang, Lääne maakond, Reigi kihelkond, Kõrgessaare mõis, Weske (1914)
• Veski paiknes Kõrgessaare lähedal, Veski-Tooma talu maadel, Armioja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähedal.

Koordinaadid:

• Asukoht Maaameti kaardil X: 6536322.87, Y: 413680.63
• Asukoht Google kaardil N: 58.957284  ; E: 22.499798
• Asukoht Regio/Delfi kaardil PL: 58°57'26.2"  ; IP: 22°29'59.3"

Seisukord/Lisateave

Hoone seisukord: hävinud, jäljeta.
Pais - hävinud
Paisjärv - hävinud

Ülevaade

Kõrgessaare veski oli üks vähestest (~ca 5) Hiiumaa vesiveskitest.

Võib arvata, et Kõrgesaare vesiveski rajati 17. sajandi algul või keskpaigas, mil koos Kõrgessaare mõisa (1624. a.) ning Kõrgessaare sadama rajamisega Jakob de la Gardie poolt võis olla ette võetud ka veski ehitus mõisa vajaduste katmiseks.
Küll võib aga arvata, et 18. sajandi viimasel veerandil oli veski selles kohas juba kindlasti olemas. Nimelt on see märgitud L. A. Mellini 1797. a. välja antud kaardile . Samal kaartil (2) on visandatud ka teelõik, mis Kõrgessaare mõisast Lauka ja Kurisu poole suundub ja jõeületuskohaks on märgitud just Kõrgessaare vesiveski. Selle teetrassi poolt kujundatud teedevõrgustikku jälgi võis märgata veel 21. sajandi algul Eestis koostatud kaartidel .

Mellini kaart kahjuks ei luba meil täpseid tänapäevaseid veskite asukohtade koordinaate määrata, sest see kaart koostati vähekontrollitud ja eritüübiliste algandmete põhjal, kohapealseid mõõdistusi teht harva. Kuid kaardil näidatud veski iseloomulik paiknemiskoht Kõrgessaare lähedal, (Armi)oja alamjooksul, Veskilais`i suubumiskoha lähistel lubab selle siduda hilisemal, täpsemal ja detailsemal 1879 (- 1886?) aasta kaardil (3) nähtavaga.
Selle alusel võiks veski asukohaks pakkud kahte varianti.
(1) Esiteks põhjapoolne, umbes tänapäevase kõrvalhoone (laut?) lääneotsa juures, kus laiendatud jõeosa lõpeb. Sel juhul võiks seda laiendus osa vaadelda kui veskipaisjärve osa. Tollased altvooluga vesirattad kõrget paisutust tingimata ei vajanud, allikates on räägitud ka ühe jala (~30 cm) kõrgusest veetasemete vahest.
(2) Teise variandina saab ka pakkuda taluhoovi lõunapoolset serva, kus üle jõe on märgitud sild, mis sageli viitab veski asukohale. Laiendatud jõeosa võib sel juhul tähistada veski nn alavee osa, mis andnuks veski töö ajal vee äravooluks suurema hetkemahu, et tagada ülaveee ja alavee vahel võimalikku suurt kõrguste vahet. Sellise reljeefil, kus kõrguste vahed olid väikesed, oleks selline meede hädavajalik, et saavutada altvoolu vesirattale piisavat töövõimsust.

Kahjuks ei anna see kaart üheselt kinnitust, kas vesiveski sel ajal (18. sajandi lõpp) veel töötas või kas ka hoonena kindlat säilinud oli. Võimalik, et see oli oma tähtsuse ja vajalikkuse minetanud, sest umbes sama ajal rajati Kõrgessaare mõisasüdame lähedale pargi taha hollandi tüüpi tuuleveski. Ka Venemaa verstakaartidel (4) - 20. sajandi algus - enam veski tingmärki selle talu juures ei leia.

Viiskümmend aastat hiljem (1933) koostatud mõisamaade jagamise plaanil (5) on Veski-Tooma talu kõrval juba näha Armioja otseks kraavitamise "kanal", mis viitab kindlalt veski puudumisele talus.