Patküla Vanamõisa
Vanamõisa e. Väljamõisa ajalugu
Vanamõis või Patküla Vanamõis ehk Väljamõis ning saksa keeles Hof zum Felde (ka Hof zum Velde, Hofzumvelde) oli mõis tänapäevase Tõrva linna lähistel. Moodustas kaksikmõisa Patküla pärismõisast ja Patküla Vanamõisast. Nagu nimigi näitab, on viimane vanem. Mõlemad mõisad olid kogu aeg ühiste omanikkude käes ja Patküla mõis sai pikapeale peamõisaks, kuid oleks vale öelda, nagu seda saksakeelses kirjanduses sagedasti leida, et Owerlak ja Hof zum Felde on üks ja sama mõis.
Ordumeister Bernd von der Borch andis a. 1478 Väljamõisa ühes Pikasilla vakusega (Paggaste zur langen Brück) Richard Velten'ile. Veel tänapäev (1932. a.) koosneb Patküla vald 2 suuremast osast: üks neist asub Patküla mõisa, Vanamõisa ja Tõrva ümbruses, teine osa eemal Pikasilla pool Väike-Emajõe ääres.
1553. a. sai Väljamõisa endale Johann Owerlacker, kelle sugukonnalt on pärit Patküla mõisa saksakeelne nimi.
1596. a. päris mõisa testamendi põhjal Johann Patkull.
Patkullid, kellede järele nimetatakse mõisa eesti keeles, olid Patküla omanikeks kogu rootsi aja kuni a. 1706, millal mõis läks
päranduse ja abielu teel esiti v. Müller'ile ja vähe hiljemini Freytag v. Loringhoven'itele. Viimase sugukonna omanduseks jäi mõis 1861.
aastani, millal selle ostis dr. jur. Georg Philipp von Stryk.
von Strykidelt võõrandati mõis Eesti maaseaduse alusel. Planeeriti 1922 ja asundati 1923.
Härrastemaja oli vana ühekordne lagunenud puuehitis.
Patküla mõisa juures näidatakse põlist tamme, mille rahvajutu järele olla istutanud Suure Põhja Sõja tekkimisloos tuttavaks saanud balti aadli eesõiguste eest võitleja Johann Reinhold Patkull. Tõeliselt ei olnud aga viimasel Patküla mõisaga, niipalju kui teada, mingi- suguseid suhteid ja rahvajutt näib põhjenevat vaid nimede sarnasusel.
- EESTI. Maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. V
- Valgamaa
- Tartus, 1932
- Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus
