Soontaga Saeveski

Redaktsioon seisuga 28. juuni 2021, kell 16:33 kasutajalt Riho (arutelu | kaastöö)
Saeveski varemed 2006 aastal

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Soontaga saeveski. kuna saeveski asus mõisasüdamest 2 km eemal ja sinna moodustus ümber minasula, siis oli kasutusel eraldi kohamääranguna Soontaga Saeveski. Kohalikus lähiümbruses oli kasutatav ka nimi Saeveski veski või Saeveski. XX sajandi algul oli kasutusel ametliku nimena Soontaga lauavabrik. XX sajandi teisel poolel kasutati tihti nime Aakre Saeveski ja Aakre saeveski. See tulenes asjaolust, et veski jäi algul Aakre metsamõisa, hiljem Aakre metskonna aladele.

Asula (või veski) vanemad nimekujud on olnud Sontacke, Sodatz, Sotak, Dorf Sotack, Sotagga, Sodagko, Sodackaste, Sontago, Sontagusse.

Saksa keeles on veski nimi Sontack sagemühle

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt peamiselt saeveski ja tööstusveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: Valga maakond, Tõrva vald, Soontaga küla, Aakre metskond 143. Vanema haldusjaotuse järgi Rõngu kihelkond, Soontaga mõis. 2018 reformieelne aadress oli Valga maakond, Puka vald, Soontaga küla, asumi kood 7730.

Veski paikneb/paiknes Soontaga ojal, selle alamjooksul. Kood: vee1012700, paisjärve kood: vee2100410. Edasivool Väike-Emajõkke.

L-EST koordinaadid X:6433087 Y:622202

Navi/GPS koordinaadid N:58.022158 E:26.068181

Ehituslik info

Hoone tänapäevane seisud: varemed.

Paisu seisund: hea, paisutus ja paisjärv olemas. Kalapääs - pole rajatud.

Ajalugu/Pärimus

Märgitud 18. saj Mellini kaardil saeveskina.

Oli Lõuna-Eesti ainuke 4-turbiiniline vesiveski. Põhifunktsiooniks oli saetööstus. Kõrvalharuna ka villa ja jahuveski. Hiljem lauavabrik.

Tööliste jaoks oli eraldi maja.

Valmistoodangut, lauad ja prussid, parvetati mööda Emajõge Tartusse.(A. Tiideberg)

Paremkaldal, metsa servas oli suur veskitööliste maja. (J. Uibopuu)

20.saj algul kuulus Leebiku mõisa eesti soost mõisnikule. (E. Vahtre)

On olnud villaveski, saeveski, viljaveski ja siin on ehitatud ka kaks aurulaeva: "Vilhelmine" ja "Clemens". (A. Tiideberg) [1]

Viited