Lutsu veski
Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.
Nimi/Nimed
See artikkel räägib Lutsu veskist Valgamaal, Arula ojal. Põlvamaal, Lutsu jõel asuva veski kohta vaata infot Lutsu veski(2) artiklist.
Veski tänapäevane nimekuju on Lutsu veski. Varem kutsuti seda veskit Madsa veskiks. Ka oli kasutusel vormid Madsa-Veski, Madsaveski, Matsa veski ja Matsaveski. Harvem kasutatakse kaksiknime Lutsu-Madsa veski. Omaniku nime järgi kasutati 20. saj algul ka ametlikus asjaajamises nime Vesiveski Voldemar Tiks[1] ja Vesiveski E. Tiks[2], mõnikord ka lühendatult Tiks E veski.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski, toodangu tüübilt jahuveski ja pärandi tüübilt mõisaveski.
Saksa keeles on veski nimi Lutso Mühle.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress: Valga maakond 67411, Otepää vald, Arula küla, Lutsu kinnistu. Asumi kood: 1376. Vanema haldusjaotuse järgi asus veski Otepää kihelkonnas, Arula mõisas.
Veski paikneb Arula ojal kood: VEE1008900, (vanema nimega Tuuba oja) umbes selle keskjooksul.
Asukoht Maaameti kaardil (L-EST koordinaadid): X:6434586 Y:640961
Asukoht Google kaardil: N:58.0300083 E:26.3862556
Asukoht Regio/Delfi kaardil: PL: 58°1′47.870″ IP: 26°23′10.492″
Tehniline teave
Veskihoone on ümber ehitatud eluhooneks. Pais on säilinud, seisund hea. Paisutus ja paisjärv on säilinud, paisjärve nimi Lutsu järv, kood: VEE2105410.
Ehitise info
Veskihoone on remonditud ja ümber ehitatud Lutsu turismitalu majutuskohaks. Paisu uuendati pärast 2005. a jaanuari tormi.
Alusmüür: maakividest, puhta vuugiga. Välisseinad: tahutud ristpalk. Vahelaed: palktaladel puitlaed, Katus: viilkatus, kaetud laastudega. Vaheseinad, trepid:puit.[3]
Ajalugu ja pärimus
Madsa (Lutsu) vesiveski oli tõenäoliselt 19. saj algul Arula mõisa karjamõisa lisaveskiks ehitatud rendiveski. Sama sajandi teisel poolel, pärast Liivimaa talurahvaseaduse kehtima hakkamist osteti see eravaldusesse. Täpsemalt: Jaan Arrol ostis 1880. a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909 aastal. Madsa veski 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud. Võimalik, et selle tehingu käigus tükeldati endise Arula mõisa Madsa suurtalu maad ja veskikohaga kaasnevale krundile määrati läheduses olnud Lutsu talu järgi ka selline nimi.
1939. aasta Jõukomitee loenduse järgi oli Tartumaal, Palupera vallas asuval Madsa veskil kolme varjaga pais, kõrguseks 4 meetrit. Veskis oli 12-hobujõuline Kangmanni firmas valmistatud turbiin, mis käitas ühte 40 tollist kivipaari. Tehti lihtjahu.
Veski töötas ja jahvatas kuni 1960-ndate alguseni. Hiljem on ta olnud kasutuses elamuna. Käesoleval ajal on veskihoone rekonstrueeritud ja kasutusel turismitalu majutuskohana Lutsu.ee
Lutsu veskikohta ilmestab Eesti oludes üsna unikaalne lisaehitis - veehaare. Nimelt oli ehitatud ojale umbes 25 meetri pikkune nn Kööna pais ja kaevati sealt käsitsi, kohati kuni 3 meetri sügavune kraav, et saada lisavett Lutsu veskile.
Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?)
