Tsähkna veski

Nimed

Tsähkna veski on selle veski tänapäeval tihedalt kasutatav nimekuju.

Varem oli valdavalt kasutuses nimekuju Zähna veski.

Kohalik, murdeline veski nimi on Zähnä veski või ka Tsähknä veski.

Väga harva esineb ka nime kirjapilt Tsahkna veski.

saksa k. Zähna Mühle

Asukoht

Veski asukoht, aadress: Põlva maakond, Kanepi vald, Häätaru küla, Veski kinnistu. Asumi kood: 1960

Vanema haldusjaotuse järgi Võrumaa, Kõlleste vald (1922 a.) või ka Kanepi kihelkond, Krootuse mõis (kuni 1917).

Vesikondlik paiknemine: Piigaste oja (kood:1048300) ülemjooksul. Eesvool: Leevi jõgi => Ahja jõgi => Suur-Emajõgi.

Asukoht Google kaardil N: 58.104259 E: 26.859509

Asukoht Maaameti kaardil X: 644394 Y: 668545

Tehniline teave

Veskihoone üldine tänapäevane seisund: hävinud, säilinud vundament

Muinsuskaitseline ehitis: ei

Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: halb

Paisu kõrgus: ~1,25 m

Ülevoolu tüüp:

Kalatrepp: pole ehitatud

Paisutus - olemas

Veski paisjärve nimi on Tsähknä veskijärv, paisjärve kood: 210930

Veski sild: pole säilinud

Veskitee: pole säilinud

Pärimus

Veskikoht oli olemas juba Põhjasõja ajal. Töötas üks kivipaar, tehti liht- ja ülesõelajahvatust ning tangu, veskis olid kruubimasin ja tangulõikaja ning esimesed püülivaltsid Võrumaal. Veskis saeti sindleid, toimus linamurdmine ning lina- ja viljapuhastamine. 1934. aastast töötas saekaater, seimer ja höövelmasin, tegutses meierei ning toodeti elektrit oma majapidamise tarbeks. Veski juured osteti lisaks ka lokomobiil.

19. sajandi lõpul kuulus veski Anna Haava vanematele. Siit on luuletaja ammutanud ainest ka oma loomingule .

Hävinud 1940. aastal tulekahjus. Teise versiooni järgi süüdati veski 1940. a segastel aegadel pahatahtlike inimeste poolt.