Pundi veski
Pundi veski tegutses 19. sajandist kuni 20. sajandi 60ndate aastateni. Pundi veski asus 400m Mädapea sillast pärivoolu ja oli omal ajal nii tuntud toponüüm, et Loobu jõe avarat orgu veski kohal kutsutakse ikka veel Pundioruks, veski kaudu Kadrina-Assamalla maanteelt üles Udukülla suunduvat külavaheteed (praegu üles küntud) Pundi teeks, veski aseme kõrval tegutsevat Loobu ülemjooksu veerikkaimat allikat Pundi allikaks ja Katastriameti 1937. aastal planðetile kantud umbes 2 ha suurust paisjärve (praegu heinamaa) Pundi veskijärveks. Veski tingmärgi puudumise põhjal L. A.. Mellini atlases võib arvata, et Pundi veski rajati 19. sajandil. Kui aga arvestada, et Pundi allikas esineb Kalevipoja muistendites (E. Laugaste ja N. Normann, "Muistendid Kalevipojast", Tallinn 1959, lk 203), siis võib Pundi nimi olla vanemgi, pärinedes juba veskieelsest ajast. Pundi veskist, mille teine korrus oli ühtlasi möldri eluasemeks, on säilinud ainult väike müürinurk.
- Käsikiri Eduard Leppik, Neeruti Selts MTÜ
