Tiigiveski (Tallinn)

Redaktsioon seisuga 29. september 2021, kell 19:44 kasutajalt Riho (arutelu | kaastöö) (Created page with "Ajalooline veskikoht Tallinna kesklinnas. Praeguses Tallinna kesklinnas Tiigiveski pargis, mida rahvapäraselt on kutsutud ka Pasatski (“possaadiinimeste”) pargiks. Possa...")
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Ajalooline veskikoht Tallinna kesklinnas.

Praeguses Tallinna kesklinnas Tiigiveski pargis, mida rahvapäraselt on kutsutud ka Pasatski (“possaadiinimeste”) pargiks. Possaad on kaubanduslik ja käsitöönduslik linnaosa või linn. Tiigiveski park on rajatud endise Härjapea jõe veski paistiigi alale. Tiigiveski rajati 13. sajandil viljaveskina, mis kuulus tsistertslaste nunnakloostrile. 1354. aastal ostis raad veski ära ja andis selle möldrile rendile. Hiljem müüs raad veski nahaparkalile, kes asutas sinna oma töökoja. 1716. aastal rajati sinna admiraliteedi saeveski. 1828. aastal sai linn veski endale ning 1843.aastani kasutas veskit paberitööstur Johann Wilhelm Donat. Seejärel jahvatati kuni 1886. aastani veskis taaskord vilja. Edasi tegutses seal ladu. Aja jooksul muutus veski paistiik mülkaks. Linnavalitsuse korraldusel täideti 200-meetrine veekogu aastail 1910-1911 Estonia vundamendiaugust saadud pinnasega. 1910.–1912. aastail rajati Juhkentali tänavast lõunasse Tiigiveski park, puukool ja aiand. 1962. aastal ehitati puukooli ja aiandi kohale Kalevi spordihall. Hiljem lisandusid tenniseväljakud, kergejõustikumaneež ja staadion. Tiigiveski täidetud alale rajati 1913. jalgpallistaadion, mis on Tallinna vanim. Seal peeti ka 1921. aastal esimene jalgpalli maavõistlus, kus meie koondise vastaseks oli Rootsi.