Tuha veski
Tuha veski asus Udriku mõisahoonest 0,9km põhja poole, vana Tapa-Rakvere maantee ja Udriku oja ristmikust õige pisut lõuna poole. 1739. aastal on selle kohta kirjutatud, et "veski oli olemas juba varem" (järelikult enne Põhjasõda). Mellini "Liivimaa atlases" seda märgitud pole. Tõenäoliselt ehitas veski siiski üles Gustav Didrik Rehbinder (1756-1826) päris 18. sajandi lõpus, sest just siis tegeles ta väga agaralt mõisa väljaehitamisega ja tootmistegevuse keskendamisega mõisa lähistele. Tema isa Otto Magnus Rehbinder (1728-1792) seda kindlasti ei teinud, sest ta oli väga hõivatud, algul Venemaal, hiljem aga kammerhärrana ja salanõunikuna Saksi-Weimeri kuurvürsti teenistuses. Veski tegutses 20. sajandi alguseni.
Anton Loik, sündinud 02.11.1902, teadis 1984. aastal jutustada, et tema mälestustes veskijärve enam polnud ja veskist oli tehtud loomalaut. 1920ndate aastate keskel või teise poole alguses vedas Juhan Rohtla veski paemüürid oma asundustalu vundamendiks, sest veski asus tema krundil. Veskist on vana Tapa-Rakvere maanteest 15m lõuna pool võsas säilinud muust ümbrusest tublisti kõrgem rohtunud küngas lohuga keskel. Möldri elamu oli selle vastas, aga tee põhjaküljes. Sellest on säilinud rohtunud ristkülik väikese, aga ligi meetrikõrguse keldriboksiga selle teepoolses servas.
- Käsikiri Eduard Leppik, Neeruti Selts MTÜ
