Undla veski
Undla vesiveski säilinud ehitis paikneb Undla mõisaala kirdenurgas. 20. saj alguses oli veski omanik Martin Tiitso. Veski ei olnud suur, töötas vaid ühe paari kividega. Loobu jõele ehitatud paisust langeva vee jõudu kasutades hakkas Tiitso väikese dünamo abil ka elektrit "hõõruma". Voolu Kadrinasse juhtimiseks ehitas ta ise liini.
1948. aastal soovis 7 Tallinna meest luua vabriku. Nad otsisid sobivat kohta ja hooneid väljaspool Tallinna. Silma hakkas Kadrina lähedal Loobu jõe kaldal poollagunenud veskihoone ja Undla mõisa kunagine viinavabrik. Remondi ja ümberehituste abil võis neist kujundada tootmishooned. 17.10.1948 loodud artellis "Mineraal" hakati tootma seepi, seebikivi, söögisoodat ja veel mõnda keemiatoodet. Sõjajärgsel ajal, mil kõigest oli puudus, oli just neil toodetel turgu. Veskihoone peale ehitatud mansardiga puidust elumaja võeti kasutusele kontorina. Põhjalikum ümberehitus tehti juba Tarbekeemia Tootmiskoondise "Flora" koosseisus olles 1968. aastal. Hiljem võeti järk-järgult kasutusele ka veskikorrus, kuhu rajati avar puhkeruum ja soome saun. Kontor koliti majast välja 1998. aastal eesmärgiga hoone kasulikult müüa. Sellest ajast peale seisab maja tühjana ja kõduneb.
Et Undla vesiveskit pole "Liivimaa atlases", siis võib seda hoonet pidada 19. sajandi ehitiseks. Sellele vihjab ka ehitusstiil.
- Käsikiri Eduard Leppik, Neeruti Selts MTÜ
