Abja linaveski

Nimi/Nimed

Veski nimi: Abja linaveski. Paralleelnimed: Abja-Asunduse linaveski, Abja linavabrik ehk ka Abja Toorlinavabrik ning Abja Linatööstus.

Veski oli jõuallika tüübilt mootorveski ja toodangu tüübilt linaveski ning pärandi tüübilt tööstusveski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja-Vanamõisa küla.

Koordinaadid:

  • XY: 6442755.5, 576756.4
  • BL: 58.119193, 25.302474
  • BL: 58°7′9.095″, 25°18′8.906″

Seisukord ja muu teave

Hoone seisukord: hävinud

Ajalugu/Pärimus

Foto: Digar.Abja linaveski sisevaade. Pärnu Postimees 7.10.1925 Abjalinavabrikusisevaade.jpg Kohutaw õnnetus. Plahwatuse Iäbi 1 inimene surma, 6 raskesti haawata saanud. Üleeile õhtul kell 1/2 11 sündis Abja Linatööstuse ja wärnitsa wabrikus hirmus õnnetus. Wärnitsa walmistamise osakonnas, kus linaseemnetest õli ekstraheerimise teel bensiini abil wälja aetakse, plahwatas töötamise juures bensiin põhjustel, mis seni alles selgitamata. Kuuldusid kaks koledat pauku, millede kõla Mõisakülla ja kaugemale ulatas. Silmapilkselt kustus elektri walgustus terwes wabrikus ja tuleleegid tõusid taewa poole. Kohale ruttanud elanikud leidsid sündmuse kohal hirmsa pildi ees. Uus õliwabrik oli rusudeks kokkulangenud, wiie minuti jooksul põles lähedalolew saeweski ühes puu kõrwaltööstusega maani maha, samuti tungis tuli imekiirelt linawarte ümbertöötamise osakonda, kuhu bensiiniõhk laiali lagunenud oli. Telefoni teel kokkukutsutud tuletõrjujad jõudsid Mõisakülast erarongiga ja Abja Paluojalt hobustega kiirelt kohale. Algas inimeste peastmistöö, sest plahwatus juhtus ajal, kus wabriku uus õliajamise osakond töötas. Inimesed ei julgenud Iigineda õnnetuse kohale, kartes uut plahwatuse wõimalust. Iga minut oodati aurukatla lõhkemist, mis edasitöötas kõik see aeg, kuna inimesed, kes katla ja masina juures töötasid, rusude alla maetud olid ja raskeid wigastusi saanud. Masinist Schönberg jooksis põlewast hoonest wälja ise üleni tules, teine masinist Sarw waewles rusude all pea paari tunni jooksul, sest keegi ei julgenud plahwatuse kartusel ligineda. Üks julge Mõisaküla tuletõrjuja kastis ennast üleni märjaks ja tormas ruumi, kus masinist Sarw maetud oli, peastis selle ja tõi wälja. Masinist Sarw'i wigastused pole wäga kardetawad. Tööline J. Umbjärw, kes alles mõne päewa eest wabrikusse tööle oli tulnud, sai otsekohe plahwatuse juures surma. Wäga raskesti haawata ja põletuse wigastusi sai meister Bruno Zwiebelberg, Halliste apteekri poeg, niisamuti üliõpilane praktikant Gustaw Laupmann Narwast, edasi töölised Hans Lori, Juhan Inso, Maidlas ja Schönberg. Haawatutele anti kohapeal esimest arstiabi ja toodi täna hommikuse rongiga linna haigemajasse. Meeleolu kohapeal on kõikidel wäga rõhtutud. Suurem õnnetus jäi selle tõttu tulemata, et bensiini reservuaar keldris, mis laduruumi all on, ei lõhkenud. Reserwuaaris wõis 100 puuda ümber bensiini olla. Peastmise tööd takistas wee puudumine kohapeal, mida jõest waatidega kohale toimetati. Kuigi plahwatuse ja tule poolt sünnitatud kahju wäga suur on, mis, kui katla wigastuse kohta selgusele jõutakse wõib ulatada üle 10 miljoni marga, jäi siiski suurem osa wabrikust puutumata. Täitsa häwitatud on uus wärnitsawabrik, kus töötati ekstraheerimise teel, edasi saeweski ja siis lina wirrede osakond, mis seisis ja kus pooled wirred wäljaweetud olid. Puutumata jäi wana õliwabrik, kus pressimise abil õli saadi, edasi uued wäärtuslikud Iinaharimise masinad Wanstenkiste ja Etrichti omad. Katal ja lokomobiil on wähe wigastada saanud. Suur laduruum ja õlitagawarad on puutumata, püüliweski on täitsa terwe, samuti kõik teised töökojad. Linawarte laod ja ligudehooned on terwed, waatamata selle peale, et leohoonele mis alles hiljuti wärskelt tõrwatud oli, tuli peale jooksis, samuti laualaod ja kuurid. Hooned ja masinad on tule wastu kinnitatud põhja seltsis ja Polarises. Linu jäi wähe tulesse, kõigest 4 kaalu walmis linu, siis warsi umbes paar wagunit ja 100 puuda osa ümbertöötamisel olewaid linu. Tuletõrjujad olid juba poole tunni pärast kohal ja suutsid palju peasta ja tule laialilagunemisele piiri panna. Kõige kauemini püsis tule wõim uue wabriku ülemistes osades. Wabrik seisab praegu ja korraldus on tehtud, et toorete Iinade juurdewedu, mis kuni 20 wagunini päewas ulatas, ajutiselt seisma pannakse wastuwõtmise kohtades. Praegu ollakse juba esimesest ehmatusest toibunud ja hakatakse jälle töökorraldusi tegema. Kohapeale sõitsid otsekohe uuriwad wõimud. Linnahaigemajast saame teate, et meister Bruno Zwiebelberg, kes üleni hirmsasti ärapõlenud oli, täna kell 1 päewal ära on surnud. Teiste haawatute seisukord on raske, peale Juhan Inso, kes omal jalal käib. Sündmuskohale sõitis meie toimetuse liige. Eile peale lõunat sõitsid autoga Bärnust sündmuskohale maakonnapolitsei ülem Rumwoldt, kriminaalpolitsei ülem Tillison ja prokurööri abi Butnik. Nendega kaasa pidi sõitma ka meie toimetuse liige, kuid härra prokurööri abilise korralduse tagajärjel ei saanud meie toimetus teiste Iahket kutset tarwitada ja saatis oma esitaja eraldi sündmuskohale.

Täiendawad teated õnnetuse üle Abja Iinatööstuses. (Meie toimetuse liikmelt õnnetusekohalt traadi teel.) Abja linawabrik, mis on üks suurematest lina ja wärnitsatööstustest kodumaal, asutati alles 1914 aastal insener Kissa ettewõttel ja algatusel ja asub Abja jaamast umbes 3 1/2 kilomeetri kaugusel. Esialgu säeti sisse ainult lina ümbertöötamise osakond. Hiljem täiendati wabrikut püüliweskiga, lauasaagimise, hööweldamise ja wärnitsawalmistamise osakonnaga. Wiimases osakonnas walmistati wärnitsatesialgu pressimise teel, kuni juure asutati ekstraheerimise osakond, kus wärnitsat hakati walmistama ekstraheerimise teel bensiini abil. Tähendatud osakond algas oma tegewust läinud aastal. Ümbertöötamiseks oli Iinaseemneid suuremal arwul kokku ostetud. Blahwatuse tagajärjel, mis tekkis ekstraheerimise osakonnas, langes sisse wälismüür ja katla ning ekstraheerimisosakonna wahemüürid. Samuti tekkis plahwatuse tagajärjel 9 jala laiune auk müüri, mis lahutab wana wärnitsawalmistamise osakonda uuest. Õnnetus juhtus just esimesel päewal, kus ekstraheerimise osakonnas kahe wahetusega tööle hakati. Üldmulje eemalt waadates on, nagu oleks wabriku müürid weel ülewal ja plahwatuse tagajärjed mitte wäga suured. Kuid lähemal waatlemisel awaneb silmale masendaw pilt. Ekstraheerimise osakond on üle külwatud müüritükkidega ja tules häwinenud sisseseade jäänustega. Samuti on rusude, müüritükkide ja kiwikambakute alla maetud katlaruum. Täiesti terweks on jäänud elektriwalmistamiseks ülesseatud katel. Plahwatuse juures rusude alla jäänud masinist Sarw oli sattunud pealelangewate kiwikambakate wahele nii õnnelikult, et ta 2 1/2 tunnilise rusude all kinniolemise sealt suuremate wigastusteta päästa wõidi. Kuna tuletõrjujad pritsidest põlevat hoonet weega üle ujutasid, mindi 5-6 mehega õnnetule appi, kust rusude puosade ära raiumise teel wõimalikuks sai teda wabastada. Seda saadi teha alles 2 1/2 tundi peale plahwatust, olgugi, et õnnetu kogu aeg appi karjus. Tööline Umbjärw jäi plahwatuse juures otsekohe rusude alla, kust kätte saadi ainult ta üleni põlenud keha. Plahwatuse juures said wälja joosta üleni tules olew Maidlas ja Inso. Wiimane, kes wähem põlenud oli, wiis Maidlase, et tema põlewaid riideid kustutada, 1 1/2 wakamaa kaugusel olewasse ojasse. Üliõpilane Laupmann oli, põlewat kuube seljast wisates, esimese kohkumisega koju jooksnud. Meister Zwiebelberg kannatas raskesti selle tõttu, et ta plahvatuse silmapilgul wiibis ekstraheerimise osakonnas. Suur katel , mis töötas weel 2 1/2 tundi plahvatust, pealiskaudsel järelwaatamisel suuremaid wigastusi saanud ei ole, sest sisse warisewa plekk katuse osad on teda tule eest kaitsnud. Katlaruum on täis kiwa ja prahti ning plahwatuse järeldusel täiesti purustatud. Ekstraheerimise osakond on plahwatuse ja tule läbi häwitatud. Baar sülda katlaruumist eemal olew linaleohoone on wähe kannatanud, selle peale waatamata, et tuul tule otse selle peale kandis ja ehituse katus tõrwatud ja 44 puukorstnaga. Kuna aga ehitus madal , siis käisid leegid nähtawasti kõrgelt üle ehituse. Wirri -osakond wiimasel ajal enam ei töötanud ja osa wirrisi oli sealt wälja wiidud. See osakond on täiesti tuleroaks langenud ühes weel sees olewate wirredega. Samuti täiesti maha põles 5 minuti jooksul saeweski ühes hööweldamississeseadega, sest see oli kerge laudadest ehitus. Tulest on puutumata jäänud suured laduruumid, kus asuwad linaseemne, wärnitsa ja õlitagawarad suure õlipaagiga. Täiesti terwe on ka uus 3 1/2 miljoniline linapurustamise masin, niisama ka takupuhastamise masinad. Ekstraheerimise osakonnas hõõgub alles tuli ja rusud suitsevad ning põlewad. Beale eile Bärnust õnnetuse kohale sõitnud wõimude on sündmuspaigale ilmunud weel Bärnu kaitsepolitsei ülem ja :Mõisaküla kohtuuurija. Eksperdina on kohale kutsutud insener Bedi Mõisakülast.

Täna hommiku kella 8 jõudsid õnnetusepaigale kohtupalati prokuröör Wälbe ja politsei peavalitsuse ülema abi Kuus. Beale selle on ilmunud weel mitmed kinnitus ja eraseltside esitajad. Üldine kahju ulatab umbes 25 miljoni, millest tulest ja plahwatusest järeljäänud wabriku osade wäärtust mahaarwates, jääb kahjusumma umbes 10-15 miljoni marka. Muuseas on tules otsa saanud ka 1000 puuda ümbertöötamisel olewat linaseemet, millest osa kottides, osa laiali maas. Blahwatus arwatakse olewat tekkinud lihtsa õnnetuse läbi. Niipea kui ametiwõimud oma juurdluse lõpetanud asutakse kohe wabriku korraldamisele ning umbes 2-3 nädala pärast loodetakse tööd jälle alustada lina ja takupuhastamise ning õlipressimise osakonnas. Seisma jääb aga ekstraheerimise osakond. Samuti kawatsetakse lähemal ajal käima panna saeweski ja lauatööstus. Bõhja seltsis on kinnitus tehtud hiljem 5.000.000 marga suuruselt ja kinnituse poliis on weel wälja andmata. Kuid arwatakse, et kinnitus nõukogru poolt on wastu wõetud ja selts wastu tuleb kahjutasu maksmises [1]

Viited