Erinevus lehekülje "Ehavere veski" redaktsioonide vahel
| 25. rida: | 25. rida: | ||
Pais - varemed. | Pais - varemed. | ||
Paisjärv - hävinud. | Paisjärv - hävinud. | ||
| − | |||
| − | |||
Ehitismälestis - 23957 | Ehitismälestis - 23957 | ||
RMK päranobjekt 578:VEV:001 | RMK päranobjekt 578:VEV:001 | ||
Redaktsioon: 7. oktoober 2022, kell 18:12
Nimi/Nimed
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Ehavere veski või Ehavere vesiveski. Omaniku järgi Moora A veski@ või August Elias Moora veski. Saksa keeles Ehafer Mühle. Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski .
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress:
- Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Ehavere küla, Veskioru kinnistu.
- Asumi EHAK kood 1543
- Vanema haldusjaotuse järgi: Palamuse kihelkond, Luua mõis.
- Veski paikneb Amme jõel, umbes selle ülemjooksul. Kood: vee1040900
- XY: 6503832.1, 652454.6
- BL: 58.647450, 26.626581
- BL: 58°38′50.820″, 26°37′35.692″
Seisukord/Lisateave
Veskihoone - varemed. Pais - varemed. Paisjärv - hävinud. Ehitismälestis - 23957 RMK päranobjekt 578:VEV:001
Ajalugu/Pärimus
Omanik Albert D. Moora pidas 6-7 ha veskikohta. Töötas vee, auru jõul, mõisaajast. Seal oli hea püüli, kruubi, tangu valmistamise seade. 1938. a müüdi veski A. Eliasele, 1946. a arreteeriti, abikaasa sunnit veski riigile "kinkima". (L. Põder, 79) Veskitammi koht alles, samuti lauda vundament osaliselt säilinud. 1998. a müüdi mälestisena arvel olevad varemed erakätesse ja tassiti laiali. 2010. a avati samas paigas mälestusmärk. Üle tee asus veskiliste hobusetall, alles on põlenud seinad. Järgi vaid varemed, H. Moora sünnikodu. Jõukomitee 1939. aasta loenduse kohaselt oli veskil betoonist 2 meetrit kõrge 4 varjaga pais; võimsus umbes 15 hobujõudu, üks 40" kivipaar jahvatamiseks.
https://ajapaik.ee/foto/59375/ https://ajapaik.ee/foto/84740/ https://ajapaik.ee/foto/84719/ https://ajapaik.ee/photo/145827/ https://pk.rmk.ee/parandkultuur/RP/RP167.jpg
Amme jõel Luua-Kõrenduse tee ääres asus Ehavere veski, mille kohta esimene märge leidub aastast 1797 Luua kaardiatlases. Veski varemed on mälestisena kaitse all.
19. sajandi lõpul oli seal eraldi sae- ja viljaveski. 1889 veski omandanud A. D. Moora ajal rajati sinna saekaater ja puutöökoda, kus kasutati osaliselt aurujõudu. 20. sajandi algul asendati veskiratas Saksamaalt tellitud turbiiniga. Betoonist veskitamm valmis 1930. Veski töötas kuni 1960. aastate lõpuni. Veskiga ühe katuse all oli elamu- tellisehitis, mille maakivist soklikorrusel asusid puutöökoja seadmed.
Traditsioonilise välimusega, 1,5 korruselise maakividest vesiveskihoone akna- ja ukseavad olid ääristatud tellistega. Veskihoone lagunenud ja lammutatud.
