Erinevus lehekülje "Illi veski (1)" redaktsioonide vahel
| 20. rida: | 20. rida: | ||
==Ajalugu/Pärimus== | ==Ajalugu/Pärimus== | ||
| − | Tõravere koolijuhataja August Turpi kirja pandud rahvapärimus räägib kolmest vennast. Olnud Ill, Nutt ja Peedu, kes juba väga vanal ajal Rootsist Meeri mõisa maile tulnud ning siin igaüks omale veski ehitanud.<ref> Marand, Agnes-Asta. Lehekülgi Nõo ajaloost. IV, Nõo 2004. https://www.ester.ee/record=b1992361*est</ref> | + | ''Tõravere koolijuhataja August Turpi kirja pandud rahvapärimus räägib kolmest vennast. Olnud Ill, Nutt ja Peedu, kes juba väga vanal ajal Rootsist Meeri mõisa maile tulnud ning siin igaüks omale veski ehitanud.''<ref> Marand, Agnes-Asta. Lehekülgi Nõo ajaloost. IV, Nõo 2004. https://www.ester.ee/record=b1992361*est</ref> |
| − | Arhiiviallikates ilmub Illi nimi esmakordselt [[Pangodi]] mõisa immissiooniprotokollis 1723: Uetate külas on nii Sauter Merti Laur (1/4 adrik), [[Sauter Laur]] (mölder) kui [[Sauter Hill]] – samuti mölder. Mõlemad möldrid maksid mõisale 6 rubla aastas ning muid koormisi neil polnud. | + | Arhiiviallikates ilmub Illi nimi esmakordselt [[Pangodi]] mõisa immissiooniprotokollis 1723. aastal: Uetate külas on nii Sauter Merti Laur (1/4 adrik), [[Sauter Laur]] (mölder) kui [[Sauter Hill]] – samuti mölder. Mõlemad möldrid maksid mõisale 6 rubla aastas ning muid koormisi neil polnud. |
==Möldrid/Veskipidajad== | ==Möldrid/Veskipidajad== | ||
Redaktsioon: 22. jaanuar 2024, kell 18:46
Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.
Nimi/Nimed
Veski tänapäevane nimi: Illi veski, Illi veski (1) ka Varesepalu veski.
Asukoht/Paiknemine
Veski asukoht, aadress:
- Tartu maakond, Nõo vald
- Illi oja (VEE1037600), edasivool: Elva jõgi
- Koordinaaadid: N:58,2065 ; E:26,4397
Seisukord/Lisateave
Hoone seisukord: hävinud/ümberehitatud
Ajalugu/Pärimus
Tõravere koolijuhataja August Turpi kirja pandud rahvapärimus räägib kolmest vennast. Olnud Ill, Nutt ja Peedu, kes juba väga vanal ajal Rootsist Meeri mõisa maile tulnud ning siin igaüks omale veski ehitanud.[3]
Arhiiviallikates ilmub Illi nimi esmakordselt Pangodi mõisa immissiooniprotokollis 1723. aastal: Uetate külas on nii Sauter Merti Laur (1/4 adrik), Sauter Laur (mölder) kui Sauter Hill – samuti mölder. Mõlemad möldrid maksid mõisale 6 rubla aastas ning muid koormisi neil polnud.
Möldrid/Veskipidajad
Sauter oli Pangodi mõisapiirkonna möldrisuguvõsa juba rootsi ajal. Nende õitseaeg kestis läbi terve XVIII sajandi ja XIX sajandi 1. veerandi, mil nii Nuti, Illi kui Lauri veskis olid möldriks Sautrid. Nuti ja Illi olid kroonuveskid, nende lähedal asus ka kroonu metsavahikoht (möldri ja metsavahi maatükid vaheldumisi), Lauri oli taluveski. Kas neil Sautritel ka ühine esivanem oli, pole võimalik kindlaks teha. Kõige kauem kestsid siin Lauri Sautrid, viimati veel naisliini pidi Paursonitena, kes XXI sajandi alguses õigusjärgsete pärijatena koha ära müüsid.
Sautri nimi vakuraamatutes (Vana-Nõo mõis, millele Tammiste (Tamsa) küla kuulus, eraldati Unipiha mõisast alles 1759. aastal; Uuta ja Varimõisa on kogu aeg Pangodi all olnud):
- 1684: Uuta külas mölder, Sauter Märt, Sauter Peep
- 1688: Uuta külas Sauter Pets, mölder Sauter Pertel, Varimõisas mölder Sauter Laur
- 1723: Uuta külas mölder Sauter Hill
- 1731: Unipiha mõisas Sauter Marcus - Külle Paapi ja Kahu Jaani maal väike veski
- 1744: Unipiha mõisa Tammiste külas Sauter Lauri veski
- 1758: Pangodi mõisa Uuta (Ohota) külas Sauter Peetri Jaak, hajatalus Sauter Laur; Vanamõisa (hlj Varimõisa) külas mölder Sauter Lauri kõrval Hilli Mick, on mölder.
- 1810: Vana-Nõo Tammisto külas Sautra veski, kuulub talupoeg Sautra Jaanile.
Viited
- ↑ EAA.2072.3.48a-10
- ↑ EAA.3724.4.1279
- ↑ Marand, Agnes-Asta. Lehekülgi Nõo ajaloost. IV, Nõo 2004. https://www.ester.ee/record=b1992361*est
