Erinevus lehekülje "Kohala veski" redaktsioonide vahel

 
(ei näidata sama kasutaja 24 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 
[[File:Kohalayldkaart.JPG|thumb|320px|right|Kohala veski Maaameti üldkaardil]]
 
[[File:Kohalayldkaart.JPG|thumb|320px|right|Kohala veski Maaameti üldkaardil]]
[[File:KohalaMellin.jpg|thumb|320px|right|Kohala veski Mellini kaardil 18. saj ]]  
+
[[File:KohalaMellin.jpg|thumb|320px|right|Kohala veski Mellini kaardil 18. saj ]]
 
+
[[File:Kohala veski plaan.jpg|thumb|320px|right|Kohala veski Kunda mõisamaade plaani servel 19. saj. Kaart orienteeritud idasse.]]
 +
[[File:Kohalakuulutas.JPG|thumb|320px|right|Virumaa Teataja nr. 150, 31 detsember 1931 ]]
 +
[[File:Kohalalahiv.jpg|thumb|320px|right|Kohala veski 2021 september. Foto: Veskivaramu, R. V.]]
 +
[[File:Kohalapais.jpg|thumb|320px|right|Kohala veski paisu koht  ja sissevooluava.2021 september. Veskivaramu, R. V.]]
 
==Nimi/Nimed==
 
==Nimi/Nimed==
Veski tänapäeval kasutatav nimekuju on [[Kohala veski]]. Varasemalt kasutati nime [[Kohala jahu ja püüliveski]]. Kunagine kuuluvusjärgne nimi oli  [[Kohala mõisa veski]]. Omaniku nime järgi oli veski nimi [[Rükkel K veski]] või [[Rükkeli veski]]. Saksa keelne veski nimi on [[Tolks Mühle]] või  [[Kohhala Mühle]]. Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt põhiliselt püüliveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
+
Veski tänapäeval kasutatav nimekuju on  
 +
[[Kohala veski]]. Varasemalt kasutati nime  
 +
[[Kohala jahu ja püüliveski]]. Kunagine kuuluvusjärgne nimi oli   
 +
[[Kohala mõisa vesiveski]]. Omaniku nime järgi oli veski nimi  
 +
[[Rükkel K veski]] või  
 +
[[Rükkeli veski]]. Saksa keelne veski nimi on  
 +
[[Tolks Mühle]] või   
 +
[[Kohhala Mühle]].  
 +
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt põhiliselt püüliveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.
  
 
==Asukoht/Paiknemine==
 
==Asukoht/Paiknemine==
11. rida: 22. rida:
  
 
Koordinaadid:  
 
Koordinaadid:  
* XY:6592766.2, 642585.7
+
* [https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&bbox=642223.6328125,6592502.9296876,642995.1171875,6592976.5625001&punkt=642593.75,6592779.2968751 Maaameti kaardil XY:6592766.2, 642585.7]
* BL: 59.448649, 26.514118
+
* [https://maps.google.com/maps?q=Kohala_veski@59.448649,26.514118 Google Maps kaardirakenduses N: 59.448649  E:  26.514118]
* BL: 59°26′55.136″, 26°30′50.824″
+
* [https://kaart.delfi.ee/?bookmark=58c6dc859aeafeb34ab516f633aa9514 Regio-Delfi kaardil BL: 59°26′55.136″, 26°30′50.824″]
  
 
==Seisukord ja muu teave==
 
==Seisukord ja muu teave==
 +
[[File:KohalaNL.JPG|thumb|320px|right|Kohala veski 50-ndate nõukogude kaardil.Maaameti kaardilõige]]
 
Veskihoonest on säilinud varemed ja ka pais on varemetes ning paisjärv pole säilinud.
 
Veskihoonest on säilinud varemed ja ka pais on varemetes ning paisjärv pole säilinud.
 +
 +
Tasasele alale ja mõnevõrra soisepoolsele alale ehitatud veski jaoks piisava survekõrguse saavutamiseks oli rajatud peaaegu 800 meetri pikkune otsejuurdevoolu kanal nn [[derivatsioonikanal]], mille abil saavutati ligikaudu 2 meetrine kõrguste vahe ja ka teatav veevaru.
  
 
==Ajalugu/Pärimus==
 
==Ajalugu/Pärimus==
[[File:Kohalakuulutas.JPG]]
+
 
 
Veski paiknes [[Kunda mõis|Kunda]] ja [[Kohala mõis]]ate piiril ja ühtlasi ka Viru-Nigula ja Rakvere kihelkonna piiril.
 
Veski paiknes [[Kunda mõis|Kunda]] ja [[Kohala mõis]]ate piiril ja ühtlasi ka Viru-Nigula ja Rakvere kihelkonna piiril.
  
 
Jõukomitee 1938. a. loenduse kohaselt oli veskis kolm veeturbiini - 30 hj, 20 hj ja 3 hj - mis käitasid kolme 48-tollist veskikivi paari. Pisut toodeti elektrit ka veski omatarbeks. Varemalt on olnud ka saeveski sisseseade.  
 
Jõukomitee 1938. a. loenduse kohaselt oli veskis kolm veeturbiini - 30 hj, 20 hj ja 3 hj - mis käitasid kolme 48-tollist veskikivi paari. Pisut toodeti elektrit ka veski omatarbeks. Varemalt on olnud ka saeveski sisseseade.  
  
Veskisse käidi nii [[Kunda veski]] kui ka [[Andja veski]] piirkonnast head leivajahu - püüli- tegemas.
+
Veskisse käidi nii [[Kunda veski]] kui ka [[Andja veski]] piirkonnast head leivajahu - püüli - tegemas.
  
 
<i>Minu vanaisa ehitas Kohala veskisse vesirattad.</i> <b>M. Parijõgi</b>
 
<i>Minu vanaisa ehitas Kohala veskisse vesirattad.</i> <b>M. Parijõgi</b>
  
 
[https://pk.rmk.ee/parandkultuur/TU/TU031.jpg  RMK pärandkultuuriobjekt, kood 770:VEV:001]
 
[https://pk.rmk.ee/parandkultuur/TU/TU031.jpg  RMK pärandkultuuriobjekt, kood 770:VEV:001]

Viimane redaktsioon: 10. august 2023, kell 15:37

Kohala veski Maaameti üldkaardil
Kohala veski Mellini kaardil 18. saj
Kohala veski Kunda mõisamaade plaani servel 19. saj. Kaart orienteeritud idasse.
Virumaa Teataja nr. 150, 31 detsember 1931
Kohala veski 2021 september. Foto: Veskivaramu, R. V.
Kohala veski paisu koht ja sissevooluava.2021 september. Veskivaramu, R. V.

Nimi/Nimed

Veski tänapäeval kasutatav nimekuju on Kohala veski. Varasemalt kasutati nime Kohala jahu ja püüliveski. Kunagine kuuluvusjärgne nimi oli Kohala mõisa vesiveski. Omaniku nime järgi oli veski nimi Rükkel K veski või Rükkeli veski. Saksa keelne veski nimi on Tolks Mühle või Kohhala Mühle. Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt põhiliselt püüliveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: Lääne-Viru maakond, Sõmeru vald, Jäätma küla, Kohala veski kinnistu. Asumi kood 3263. Varasema haldusjaotuse järgi Viru-Nigula kihelkond, Kohala mõis. Veski paikneb Kunda jõel, umbes selle alamjooksul. Veekogu kood vee1072900.

Koordinaadid:

Seisukord ja muu teave

Kohala veski 50-ndate nõukogude kaardil.Maaameti kaardilõige

Veskihoonest on säilinud varemed ja ka pais on varemetes ning paisjärv pole säilinud.

Tasasele alale ja mõnevõrra soisepoolsele alale ehitatud veski jaoks piisava survekõrguse saavutamiseks oli rajatud peaaegu 800 meetri pikkune otsejuurdevoolu kanal nn derivatsioonikanal, mille abil saavutati ligikaudu 2 meetrine kõrguste vahe ja ka teatav veevaru.

Ajalugu/Pärimus

Veski paiknes Kunda ja Kohala mõisate piiril ja ühtlasi ka Viru-Nigula ja Rakvere kihelkonna piiril.

Jõukomitee 1938. a. loenduse kohaselt oli veskis kolm veeturbiini - 30 hj, 20 hj ja 3 hj - mis käitasid kolme 48-tollist veskikivi paari. Pisut toodeti elektrit ka veski omatarbeks. Varemalt on olnud ka saeveski sisseseade.

Veskisse käidi nii Kunda veski kui ka Andja veski piirkonnast head leivajahu - püüli - tegemas.

Minu vanaisa ehitas Kohala veskisse vesirattad. M. Parijõgi

RMK pärandkultuuriobjekt, kood 770:VEV:001