Leevaku veski

Ω
Leevaku veski, Võrumaa 1924, ERM Fk 461:212, Eesti Rahva Muuseum, http://muis.ee/museaalview/651230

Nimi/Nimed

Leevaku veski või Leevaku vesiveski. Saksa keeles Lewako Mühle või ka Lewaka Mühle. Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahu- ja villaveski.

Asukoht/Paiknemine

Veski asukoht, aadress: Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond ; asumi kood: 4193

Paikneb Võhandu jõe alamjooksul.

L-EST koordinaadid: X=6443679; Y=697273

Navi/GPS koordinaadid: N:58.089989; E:27.345933

Tänapäevane seisud: hävinud, varemed ümber ehitaud hüdroelektrijaamaks.

Paisu seisund: hea

Paisjärve seisund: hea


Ajalugu

Leevaku külanime on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1582. aastal, mil nimekujuks oli Liewaka. Leevakule on veski rajatud tõenäoliselt alles 19.sajandi algul (võimalik, et 1835. aasta paiku) ja ilmselt kohe mitmefunktsionaalsena. Veskihoone oli maakivist vundamendil, 2 ja 3 korruseline palkseinte ja laastukatusega hoone. Jahuveski oli 5 kivipaariga, jahvatati jahu, tehti püüli, mannat, kruupe ja tangu. Vesiveski baasil 1880ndatel asutatud manufaktuuris kooti sineliriiet ja vooditekke Vene armeele. 1893. aastal tegutsesid samas kohas juba jahu- ja saeveski, samuti sai siin villa kraasida ja lina töödelda. 1910. aastast tootis tööstusettevõte oma tarbeks elektrit. 1917. aastast alates müüdi elektrienergiat taludele ning Toolamaa mõisale.

Leevaku arenes Räpina kõrval piirkonna üheks tähtsamaks tööstuskeskuseks. 1931. aastal sai Leevaku tööstuse ja veskitalu uueks omanikuks Voldemar Tamman, kaasomanikeks Karl Eduard Sööt ja Theodor Lauri. Veskitest ja tööstustest eraldiseisev hüdroelektrijaam rajati 1933. aastal. EW lõpuaastaiks oli Leevaku vesiveskist kujunenud jahu-, värvi- ja villaveski koos hüdroelektrijaamaga - üle 60 töölisega tööstuseline ettevõte "Lewako".

1944. aasta suvel, nõukogude vägede Võhandu jõele jõudmise ajal, süttisid nii Leevaku veski ning ka vabrikute ja veskitalu hooned.

Vaata ka Leevaku elektrijaam>