Lutsu-Madsa veskipidajad ja möldrid
Esimene teadaolev mölder Madsa veskis oli Marri Lambert (1845 – 1858?). Marri Lambert sündis 1811 Rannus. Madsa veskis oli ta alates 1845. aastast. Marri Lambert tuli Tartumaa Rannust, aasta enne seda, kui ta vend Hindrik Lambert (sünd. 1814, Rannu) Arula mõisa veskisse tuli.[1]. Hindrik (ka Heinrich) lahkus perega Arulast aastal 1858 Rõuge kihelkonda, Võlsi karjamõisa, Võlsi veskisse (tänapäevase nimega Kubija veski või omaniku järgi Raamatu veski) möldriks.
Mölder Jaak Jaani p. Kumpus sündis 1827 Holstres. Arulasse tulid 1860 Jaak ja ta naine Mari Viljandimaalt Paistu kihelkonnast, läbi Rõngu. Arulas 1860.aastal sündis poeg Johan Kumpus. Pere lahkus Arulast Rõngu tagasi 1861.a[2]
Johan Michelson (sünd.1817) ja ta naine Ann (sünd.1823), nende poeg Hindrik (sünd.1854 Uue-Antslas). Otepää koguduse Personaalraamatu VI 1867-1888 järgi olid nad Madsa veskis. Tulid Arulasse 1873 Antslast.
Mölder Johan (ka Jaan) Juhan p. Arrol töötas veskis 1865-1909. Jaan sündis Uibujärvel Põlva kihelkonnas Võrumaal 1833.aastal ja suri 1911.a. Otepääl. Jaan Arrol ostis 1880.a. Madsa veski Arula mõisa pärishärra Frans von Villeboisi käest 5348 rubla hõberaha eest. Sulas maksab ta 800 hõberaha ja ülejäänud võlg võetakse üles Krediit-Kassa Seltsi seaduste järgi, mille maksmine kestab veel 1909. aastal. Madsa veski 1880 aasta kaart on koostatud ostulepingu lisana, kus ostjale on maa mõõdistatud ja piirikividega tähistatud. Jaan Arroli esimene naine oli Amalia Michelson ja nad laulatati 1867.a. Otepääl. Amalia sündis 1847.a. Uue-Antslas ja suri 1875 Arulas 27 aastaselt. Neil sündisid Arulas lapsed: tütar Jenny Catharine Elisabeth (sünd. 1867, abiellunud Luddvig Tedder`iga, laulatatud 1887.a.) ja poeg Richard Johann (1869-1875). Jaani Arroli teine naine oli Liisa Lina ja nad laulatati 1877.a. Liisa sündis 1856.a. Vidrikes. Neil sündisid Arulas lapsed: tütar Ottilie Amalie (sünd. 1878), tütar Pertha Pauline (sünd. 1881) ja poeg Richard (1896)[3]
Luddvig Tedder (Jaan Arroli väimees) oli veski omanik 1909-1910.a.
Mihkel Tiks Hindriku poeg oli Madsa (Lutsu) veskis 1910-1927. a. Ostis Madsa veski Ludvig Tedderi käest. Mihkel Tiks (1859 - 1927 Rõngu), tema naine An (sünd. Kaarna, 1867 - 1917) ja lapsed: Karl (1892 - 1902 Uderna), Salme (sünd. 1898 Pühajärvel), Emilie (sündis 1903 Pühajärvel ), Voldemar (sündis 1908 - 1935, Pühajärvel), Elsa (sünd. 1911 Arulas).
Voldemar Tiks Mihkli poeg oli veskis 1927-1935. Saanud surnud isa testamendiga pärijaks. Voldemar Tiksi abikaasa Endla Adele sünd. Anderson (Koorvere talust) ja poeg Mihkel Tiks.
Eduard Andres(s)on (Endla Adeele isa, Arula Koorvere talust) 1935-1939.a. Eduard (1885 Arula-1945 Venemaa) sai surnud Voldemar Tiksi päranditombu (Lutsu veski) hooldajaks.
Endla Adeele Niklus (1915- 1996, sünd Andreson, Koorvere talus Arulas) Voldemari Tiksi lesk ja Mihkel Tiks Voldemari poeg olid veski omanikud 1939-1940. a. Endla Adeele lahkus pojaga Madsa veskilt (Lutsult) Otepääle, kui Endla 1937. a. abiellus Ferdinand Niklusega Uuest abielust sündis tütar Valve.
Artur Johannes Käärik ja Adeele Johanna Käärik (sünd Niklus) olid Lutsu veski omanikud 1940-1990. a. Peale eelmise omaniku lahkumist Otepääle jäid tallu Artur Käärik (1905 - 1989 Arula) ja Adeele Käärik (1904-1994 Arula). Hiljem ostsid nad koha endale. Arulas sündis neil poeg Endel Käärik (1934-2006), kes käis Arula koolis. Pärast Arturi surma kolis Adeele poja Endli juurde Tallinnasse.
Talus elasid mõnda aega ka Adeele õde Minna Sarv ja tema poeg Ott. Ott Sarv oli Arula veskis mölder ning toimetas ka Lutsu-Madsa veskis.
Voldemar Tasa ja Eike Tasa (sünd. Kasemets) kolisid 1991. aastal Madsalt koos tütre Jutaga Lutsu veskile. 1997. aastast toimib Lutsu veski turismitaluna.
Ludvig Teder, kes müüs Lutsu veski 1910.aastal Mihkel Tiksile oli Eike Tasa vanavanavanaisa Mango Rose õe Katre Undritza poeg. See fakt selgus 2016. aastal.
