Nässmetsa veski

Nässmetsa veski asukoht/paiknemine. Lõige Maaameti veebikaardilt.
Nässmetsa veski. 1977. a. Foto. O. Suuder, MKA arhiiv ERA.T.76.1.15404
Nässmetsa karjamõis 18.sajandi lõpus Mellini kaardil. Veskita.
Nässmetsa karjamõis koos vesiveskiga. u 1840, Rückeli kaardi lõige
Nässmetsa veski verstakaardil, u 1905.a.
Nässmõisa veski plaan 1977. a. O. Suuder, ERA.T.76.1.15404

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Nässmõisa veski. Levinum nimekuju on siiski Nässmetsa veski, mis ühtlasi on ka ajalooliselt vanem selle paiga nimi olnud. Kohaliku keelepruugi järgi on kasutatud ka nimekuju Nässmõtsa kivi so Nässmõtsa veski. Tänapäevaselt võiks veskit kutsuda ka Antsla saeveskiks või öelda tinglikult Antsla veski, sest veski jääb Antsla linna piiridesse. Veskit on kunagise omaniku järgi kutsutud ka Pärsimäe veskiks[1]

Asula vanemad nimekujud on olnud Nesmetze, Nessmetzkuella, Dorff Nesmetz, Nestmeste, Hoflage Nessmets, Nestmöts. [2]

Saksa keeles on veski nimi Nesmetz Mühle.

Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski, hiljem ka saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski (karjamõisa veski).

Asukoht/Paiknemine

Seisukord ja muu teave

  • Veskihoone on ümber ehitatud-renoveeritud uuemaks saeveskihooneks.
  • Pais säilinud uuendatud kujul.
  • Paisjärv säilinud.

Ajalugu/Pärimus

Tegemist on põlise külaga, kuhu XVIII saj alguses rajati Vana-Antsla mõisa karjamõis – 1723. a revisjoniprotokolli kohaselt oli Markuse Miku maa karjamõisaks võetud. 1762. a Urvaste personaalraamatus enam küla kirjas polnud, karjamõis oli laienenud ja samade lisanimedega talupojad nagu 1723 paiknesid nüüd Vana-Antsla mõisa teistes külades. XIX saj lõpus oli Nässmõisa tuntud veski poolest. 1920. a-tel jagati karjamõisa maad asundustaludeks ja tekkis küla, mis 1977 liideti põhiliselt Taberlaane, osalt Kraavi külaga. Tänapäeval on karjamõisa koht kokku kasvanud Antsla linnaga. Rahvapärases kohanimes on asendunud -mõtsa sõnaga -mõisa, mis al XVIII saj-st vastas paremini koha olemusele. Esialgne Nässmõtsa küla näib olevat tekkinud veel põlisema Kobela küla ääremaale. [3]

Oli Vana-Antsla mõisa omanduses. EW ajal oli rentnike käes. Paigaldati turbiin Antsla linna elektriga varustamiseks. Hiljem on siin olnud vaid saekaater, mis töötas elektri jõul ja oli ka puidutöökoda.[4]

Eesti Rahvusliku Jõukomitee poolt aastatel 1938-1939 koostatud Eesti veejõuseadmete kaardistamise tabelites on Nässmetsa veski omanikuks märgitud Hermann Koolmeister ja veskis paikneva turbiini võimsuseks on märgitud 10 hobujõudu (~7,5 kW) [5]

"Pärsimäe (Jaan) käes oli rendil ka väike Nässmõisa vesiveski teisel pool Antslat. Lugematuid kordi olen seal veskikorda oodanud. Aga ka Nässmõisa veskit ehitas ta alalõpmata ümber ja see lagunes tal sageli ka ära. B. Kangro." [6]

Lisainfo/välislingid

Viited