Nässmetsa veski
Nimi/Nimed
Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on ks[1]
Asula vanemad nimekujud on olnud Nesmetze, Nessmetzkuella, Dorff Nesmetz, Nestmeste, Hoflage Nessmets, Nestmöts. [2]
Saksa keeles on veski nimi Nesmetz Mühle.
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski, hiljem ka saeveski ning pärandi tüübilt mõisaveski (karjamõisa veski).
Asukoht/Paiknemine
- Veski asukoht, aadress: Võru maakond, Antsla vald, Antsla linn, Veski tn 53.
- Vanema haldusjaotuse järgi Urvaste kihelkond, Vana-Antsla mõis.
- Asumi kood: 1301.
- Veski paikneb Lambahanna ojal, selle ülemjooksul.
- Asukoht Maaameti kaardil: X: 6413588.7, Y: 650266.3
- Asukoht Asukoht Google kaardil N: 57.838562, E: 26.530297
- Asukoht Regio/Delfi kaardil: PL: 57°50′18.823″ ; IP: 26°31′49.069″
Seisukord ja muu teave
- Veskihoone on ümber ehitatud-renoveeritud uuemaks saeveskihooneks.
- Pais säilinud uuendatud kujul.
- Paisjärv säilinud.
Ajalugu/Pärimus
Tegemist on põlise külaga, kuhu XVIII saj alguses rajati Vana-Antsla mõisa karjamõis – 1723. a revisjoniprotokolli kohaselt oli Markuse Miku maa karjamõisaks võetud. 1762. a Urvaste personaalraamatus enam küla kirjas polnud, karjamõis oli laienenud ja samade lisanimedega talupojad nagu 1723 paiknesid nüüd Vana-Antsla mõisa teistes külades. XIX saj lõpus oli Nässmõisa tuntud veski poolest. 1920. a-tel jagati karjamõisa maad asundustaludeks ja tekkis küla, mis 1977 liideti põhiliselt Taberlaane, osalt Kraavi külaga. Tänapäeval on karjamõisa koht kokku kasvanud Antsla linnaga. Rahvapärases kohanimes on asendunud -mõtsa sõnaga -mõisa, mis al XVIII saj-st vastas paremini koha olemusele. Esialgne Nässmõtsa küla näib olevat tekkinud veel põlisema Kobela küla ääremaale. [3]
Oli Vana-Antsla mõisa omanduses. EW ajal oli rentnike käes. Paigaldati turbiin Antsla linna elektriga varustamiseks. Hiljem on siin olnud vaid saekaater, mis töötas elektri jõul ja oli ka puidutöökoda.[4]
Eesti Rahvusliku Jõukomitee poolt aastatel 1938-1939 koostatud Eesti veejõuseadmete kaardistamise tabelites on Nässmetsa veski omanikuks märgitud Hermann Koolmeister ja veskis paikneva turbiini võimsuseks on märgitud 10 hobujõudu (~7,5 kW) [5]
"Pärsimäe (Jaan) käes oli rendil ka väike Nässmõisa vesiveski teisel pool Antslat. Lugematuid kordi olen seal veskikorda oodanud. Aga ka Nässmõisa veskit ehitas ta alalõpmata ümber ja see lagunes tal sageli ka ära. B. Kangro." [6]
Lisainfo/välislingid
- RMK pärandkultuuriobjektid: FOTOD
- Nässmetsa vesiveski Antslas 1933a
- Nässmetsa vesiveski teadaanne]
- https://ais.ra.ee/index.php?tyyp=2&module=202&op=21&leidandmed=EAA.2469.1.10234
Viited
- ↑ EAA.2469.1.10234 "Special-Charte des zum priv. Gute Alt-Anzen gehörigen Grundstücks Nr 5 Pärsimae Rein"
- ↑ https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=nässmetsa&F=M&C06=en
- ↑ https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=nässmetsa&F=M&C06=en
- ↑ https://eelis.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=-2070118767
- ↑ ERA.1011.1.99
- ↑ "Kipitai". Autobiograafiline romaan. Autor: Bernard Kangro ( https://www.vanaraamat.ee/Bernard_Kangro_Kipitai_Autobiograafiline_romaan_Eesti_Kirjanike_Kooperatiiv_1992_38335-93.htm )
