Räpina veski

RÄPINA PABERIVABRIK Võhandu veejõudu on kasutatud ammustest aegadest, Räpina veskit mainitakse juba aastal 1601. Olulise arengutõuke sai Räpina kirikuküla aastal 1734, kui Võhandu jõel valmis üks Baltimaade esimesi paberiveskeid. Enne paberiveskit lasi Räpina mõisaomanik K. G. Löwenwolde rajada tellisevabriku ning sae- ja jahuveski. Kõik kolm veskit pani käima lossi lähistele rajatud pais. Kuulus Räpina pais, mille projekteeris, ehitas ja seadistas sakslane Johan Georg Kayser (Keiser), on üks haruldasemaid tööstusarhitektuuri näiteid Euroopas. Rahvas aga rääkis kaua, et paisu ehitanud keiser isiklikult.

Paberivabriku hoone, mis on praeguseks läbinud mitmeid ümberehitusi, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. Hoone kuulub tänapäeval riiklikult kaitstud kultuurimälestiste hulka.

Räpina paberiveski kasutas toorainena linast kaltsu. Kaltsukoormaid vedasid kokku kohalikud talumehed, keda savikaussidega kauplemise järgi potisetudeks kutsuti. Samuti tarniti toorainet pargastel Venemaalt mööda Peipsi järve ja Võhandu jõge.

1873. aastal toodi Räpinasse esimene paberimasin ja paberiveskist sai paberivabrik. Vabrikuhoone ja keeruline lüüside süsteem ehitati oluliselt ümber. Saksamaalt toodi Räpinasse esimene paberimasin, mis valmistas mitmesugust kirja- ja trükipaberit. Vabrikusse jõudis lühikese aja jooksul veel kolm paberimasinat. Neist üks, Sigeli vabrikus toodetu, töötab ümbertehtult tänaseni.

Kunagi pea kogu Vene tsaaririiki varustanud Räpina paberivabrik töötab tänaseni. 1832. aastal alustati siin esimesena Venemaal katusepapi tootmist. Eesti rahva ärkamisajal andis Räpina paber suure panuse eestikeelse trükisõna levikusse. Räpina paberile trükiti 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses ka juhtivad eestikeelsed ajalehed Postimees, Sakala ja Olevik.

1869. aastal peeti Tartus Eesti esimene üldlaulupidu. Selle eesti rahvusliku iseteadvuse tõusus ülitähtsa ettevõtmise trükised on samuti Räpina paberist. Kui Eesti 1918. aastal iseseisvus, trükiti Räpina paberivabriku paberile osa noore vabariigi rahatähtedest. Nõukogude ajal valmistati katusepappi ja isolatsioonipaberit. 1981. aastal spetsialiseerus Räpina vabrik makulatuurpapi tootmisele.

Paberivabriku endise peasissekäigu vastas haljasalal seisab ajaloolise Puuaiasõja mälestusmärk, puuaiasõdalane (autor Riho Kuld 1984), mida rahvas nimetab Raudmeheks. Aastal 1784 toimus Räpinas pearahamaksu kehtestamisest ajendatud talurahvaülestõus, mõisa puuaias pidasid teivastega relvastatud talupojad soldatitega lahingu, mis nõudis viie talumehe elu. Järgmisel aastal tapeti Räpina parun Gerhard Friedrich von Löwenwolde. Puuaiasõja mälestuskivi, mille kavandas Enno Ootsing, asub vabriku praeguse peasissekäigu juures.

Tehniline

350 kW

Fotod

https://picasaweb.google.com/kallekaldoja/RapinaVaated#5570307243185193682

https://picasaweb.google.com/kallekaldoja/RapinaVaated#5570307187178625570

https://picasaweb.google.com/kallekaldoja/RapinaVaated#5570306941512116482