Sauter, Aleksander
Elukaar/Veskiseosed
*18.02.1840 - sünd: Nuti veski, Pangodi mõis, Tartumaa
†19.03.1909 - surm: Pangodi vald, Tartumaa
Pangodi vallakohtuprotokoll 20.09.1882[1]
Alexander Sauter Pangoti Nutti mölder, kui ka Nutti mõtsa vaht üttelisi; palus kogokonna kohut, tema tulekahjo asja! Nimelt oma mõtsawahi koha Nutti Rehe elu tare ja oma Nutti Weski tare palamise perast üle kullelda. Et 9 Septembril s.a. pääle lõuna kella 2 aigu; kui tema esi tõisel pool jõge oma Meeri Peedu weski juures ollo! toodo temale üle jõe sõna et tema metsa vahi Rehe elu tare palavat! Nink kui tema wälja lännu lugu üle kaema; tullu juba tuli kattusse harjost välja! Ent kui tema sinna juure üle purde saanu ei ole sääl enamb wõimalik teda milgi kombel ära kustutata ollo! Ent seda kust tuli lahti pääsis et teadvat keegi põhjendata!
Nink ollew sellesama tule leegist ka see sama Nutti Weski tare palama lännu! Niida et, säält Weski tarest enamb midagi võimalik ei ole ollo ära kistutata ei ka wälja tuww! Seda teawad kõik ka niisama tõendata kes sääl manu ollova! et see lugu om niida johtunu! nagu Kadri Taar, Karl Bork, ja Mihkel Norden.
Eellased/Järglased
| Vanemad | Abikaasa | Lapsed |
|---|---|---|
| Jaan Sauter (1800-1869) | ||
| Anna Borissova, lesk |
"Viimane Peedu ja Nuti veskite rentnik oli Aleksander Jaani poeg Sauter, kes tegi testamendi enne surma 11.03.1909. (EAA.2381.2.6535). Selles Sauter kingib Peedu veski koos Nuti veski kasutamisega Maria Aleksandri tütar Tammiku tütrele Agrippinale." [2]
"Jõe vasakul kaldal asuvat veskit on vanemate inimeste mälestuste järgi praeguse (st XX) sajandi algul kasutanud Sautre nimeline mees (eesnime ei mäleta). Ta oli vanapoiss, võttis enda juurde üles kasvatada oma õe vallaslapse Efrosine. See abiellus täiskasvanuks saades Tõravere veski möldri poja August Parveiga."[3]
Lisainfo ja välised lingid
https://www.geni.com/people/Aleksander-Sauter/6000000012685210846
