Sulbi veski (Võn)

Redaktsioon seisuga 10. juuni 2021, kell 19:47 kasutajalt Riho (arutelu | kaastöö)
Ω
Sulbi (Ahja jõel) vesiveski asukoht, lõige Maaameti veebikaardilt
Sulbi veski 2011 talvel. Foto: Veskivaramu, R.V.
Sulbi veski Eesti 1:20000 põhikaardil. Lõige Maaameti veebikaardilt.
Sulbi veski. A. Järvet.
Sulbi veski N-Liidu topokaardil. Maaameti kaardikogu.
Sulbi veski 1986. Foto: O. Suuder, Muinsuskaitseamet. [1]

Sellise nimega veskeid on Eestis mitu. Jälgi täpsemalt, millisest veskist see artikkel räägib.

Nimed

See artikkel räägib Sulbi veskist Kärsa külas, Võnnu kihelkonnas, Ahja jõel.

Urvaste kihelkonnas, Kärgula külas, Võhandu jõel (kohaliku nimega Pühajõel asuvast Sulbi veskist räägib artikkel Sulbi veski (Urv).

Sulbi veski asulapõhist - Kärsa küla järgi - nimekuju ei kasutata laialt, sest Kärsa veski nime kandev veski asub ka Väike-Maarja kihelkonnas.

Mõnevõrra on kasutusel selgitava laiendiga jõele viitav veskinimi Sulbi veski (Ahja jõel).

Sulbi on lõunaeesti talupoja põline lisanimi. Lisanime sulp tähendus on pudrutaoline mass ja vedel rokk jahust ja heinapurust [2]. Sulbi veskinime seostamine Ahja jõe lammi püdela pinnasega on ilmselt meelevaldne. Samas on Sulbi veski viimane veski Ahja jõel, sest edaspidi on jõgi väikese languga ja voolab aeglaselt madalate kallaste vahel soises lammis.

Sulbi veski on jõuallika tüübilt vesiveski ja põhilise toodangu tüübilt jahuveski ning pärandi tüübilt mõisaveski.

saksa k. Sulbi Mühle

Asukoht

Veski asukoht, aadress: Põlva maakond, Põlva vald, Kärsa küla, Sulbi vesiveski kinnistu 11701:005:0099, asumi kood: 3923. Vanema haldusjaotuse järgi Võnnu kihelkond, Ahja mõis (kuni 1917) või ka Võrumaa, Ahja vald (1922 a.).

Veski paikneb Ahja jõe keskjooksul (kood:1047200). Edasivool: Ahja jõgi => Suur-Emajõgi.

Asukoht Google kaardil N: 58.171647 E: 27.107034

Asukoht Maaameti kaardil X: 6452086 Y: 682777

Tehniline teave

Veskihoone üldine tänapäevane seisund: hea, veskihoone on säilinud.

Veskipaisu üldine tänapäevane seisund: halb, lagunenud, paisu kõrgus väiksem kui 0,3 m (1938. aastal oli paisutuskõrgus ~1 meeter). Ülevoolu tüüp: pole teada, hävinud. Paisutus: puudub, paisjärv puudub. Kalatrepp: pole ehitatud. Veski sild: pole säilinud. Veskitee: kinnistu sisene, kuni veskini.

Muinsuskaitseline ehitis: ei

Ajalugu ja pärimus

Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardil (1839. a.) on märgitud Sulbi veski asukoht vastava vesiveski tingmärgiga. [3]

Veskist on arhiivimaterjalides teateid 19.sajandi II poolest. Praegune veskihoone ehitati peale põlemist 1936. aastal. Jahuveski oli kahe kivipaariga. Veski juures töötas saekaater ning toimus elektritootmine küla tarbeks. Töötas veel 1980. aastal. [4].

Ehitusmeistrile Mutsole oli Ahja parun andnud töötasuks Sulbi veski. Ehitusmeister oli veski töökorda seadnud nii, et veskil oli saanud jahvatada kahe kivipaariga. Järgmine veski omanik Undrits oli vesirattad asendanud turbiiniga. [5]

1938. aastal Eesti Rahvusliku Jõukomitee poolt Eesti veejõuseadmete kaardistamise tabelites ja küsitluslehel on märgitud Sulbi veski valdajaks Ida Ratasepp. Veskis oli kaks vertikaalvõlliga turbiini koguvõimsusega 25 hobujõudu. Veskis oli kaks 48-tollise läbimõõduga kivipaari. Tehti lihtjahu, tangu, püüli. Lisatootmisena oli märgitud ka villa töötlemine, saeveskitööd ja elektritootmine oma tarbeks. Pais oli nelja varjaga, kõrguseks märgitud 1 meeter, veskikanali laiuseks 4 meetrit. [6]

1986. aastal ENSV Kultuurimälestiste Riikliku Peojekteerimise Instituudi poolt läbi viidud Eesti vesiveskite inventariseerimise Sulbi veski ankeedis on Põlva rajoonis Ahja külanõukogus asuva Sulbi jahuveski valdajaks ja kasutajaks märgitud Ahja kolhoos ning veskis töötavaks möldriks on märgitud J. Rosin. Veski jõuseadmeks on märgitud turbiin ja elektrimootor, jahvatus-seadmeks 2 kivipaari ja püüliseadmed. Toodanguks on märgitud "lai nomenklatuur teraviljasaadusi". Lisa-sisseseadeteks on saekaater ja elektrigeneraator küla tarbeks. Maanteeta paisu hinnanguline kõrgus on ~2 meetrit. Veejõuseadmetele pealevooluks lai veekanal maakividest kaldakindlustustega. Paisu tehniline seisund - halb. Ankeedi täitja O. Suuder'[7]

Fotod ja kaardid

Viited

  1. ERA.T.76.1.12006
  2. Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
  3. EAA.1393.1.81 leht 2
  4. Karilatsi kajastused 3, M. Veski, PTM, 2010
  5. Keskkonnaagentuuri Eesti Looduse Infosüsteemi infoleht [1]
  6. ERA.1011.64
  7. ERA.T.76.1.12006