Tääksi veski

Tääksi veski. Juuli 2015
Tääksi veski pais

Ajalugu

Olustvere valla suurimaks ettevõtjaks oli Peet Aua, kelle eraomandis oli Tääksi järve ääres asuv jahu- ja saeveski. Selleks ostis ta 1932.a. ära vesiveski, mille ümber seadis. 1933.a. ehitas ta endise paisu asemel uue ja varustas veski moodsa turbiini ja ajakohase jahuseadeldisega. Tehti püülijahu ja jahutooteid. Tööstuse jõujaama laiendas ta pidevalt kasvava töökoormuse tõttu. Veskile tuldi 10-15 km kauguselt ja kaugemalti.

1934.a. seati sisse tugevajõuline puugaasimootor ja 1935.a.veel teinegi – viimase elektri dünamo jaoks, millest hakati tootma ümbruskonna elanikele valgusvoolu.

Jahuveski hävis 1980.a. suvel tulekahju läbi (kuritahtlik süütamine). Jahuveski kõrval asus saeveski, mis täielikult piirkonna elanike nõudlusi rahuldas. Nõukogude ajal ehitati viimase asemel villaveski. Villaveski töötas Kombinaat „Leola” tsehhina, mis 1980-ndatel müüdi eraomandisse. Ka Tääksi Villaveski lõng oli väga hinnatud ja kaugemalgi tunnustatud.

1990-ndate aastate lõpus villaveski enam ei tegutse ja ei ole senini õiget otstarvet leidnud (käib ühe omaniku käest teise kätte).

Asukoht

Tehniline

Lisalugemist

Tääksi orus asub omakorda piklik seljandik ehk oos, mis on metsaga kaetud. Osa sellest kutsutakse linnamäeks ning siin asub kohalike elanike jaanitulepaik (praegu Enn Hiiemäe eravaldus). Orus lookleb veel oja, mis toidab hiljuti (1993.a.) taastatud paisjärve.

Fotod

Viited