Tõrva veski

vaade Tõrva veskile, umbes 1924. a. Foto: Ploom / digar.ee/11676

Tõrva veski turbiinid, umbes 2001. a. Foto: Enno Kirt

Mälestustahvel August Velnerile Tõrva veskis. Foto: Enno Kirt

Veski=8, värvitöökoda=7. 1911. a. Rahvusarhiiv

Nimi/Nimed

Veski tänapäevane asulajärgne nimekuju on Tõrva veski.
Veskit on kunagise omaniku Kristjan Tultsi (ja hiljem tema abikaasa Anna Tultsi) järgi kutsutud ka Tultsi veskiks, ehk täpsustatult Tõrva Tultsi veski, sest Tultside perele kuulus veskeid ka mujal Eestis.

Veski on ehitatud algselt Patküla mõisa poolt mõisamaade kirdenurka ja kandis seeläbi nime Patküla mõisa vesiveski või lühemalt Patküla veski
Asula (või veski) vahepealsed nimekujud on olnud Törwa ja Tõrvakõrtsi.

Saksa keeles on veski nimi Owerlack Mühle.

Veski paralleelnimed ja täiendnimed ning hüüdnimed on ... .

Asukoht

Veski asukoht, aadress:

• Alatesa 2017: Valga maakond, Tõrva vald, Tõrva linn, Veski tn 9.
• Vanema haldusjaotuse järgi: Viljandimaa, Helme kihelkond, Helme vald, Patküla mõis.
• Veski paikneb Õhne jõel, umbes selle keskjooksul.

Koordinaadid:

• Maa-ameti kaardil - X: 6430468.61, Y: 613473.57
• GoogleMaps kaardil - 58.00099, 25.919275
• Delfi-Regio kaardil - N: 58°0'4.158 ; E: 25°55'9.6924
• OpenStreet kaardil - N: 58° 0.069300 ; E: 25° 55.161540

Asukoha täpsustav kirjeldus

Tõrva Tultsi veski asus Veski tänavas Veskijärve ääres ning oli omataoliste hulgas suurim ja võimsaim.

Veskikompleks koosnes kahest hoonest - paremal kaldal jahu- ja villaveski, vasakul kaldal saeveskihoone.

Ajalugu

Tõrva linna veskit tuntakse omaniku nime järgi Tultsi veskina. See asus Veski tänavas Veskijärve ääres ning oli omataoliste hulgas suurim ja võimsaim. Energiaallikaiks olid seal kaks hüdroturbiini ja puusöe gaasigeneraator. Aastail 1924-1938 andis Tultsi veski Tõrva linnale elektrienergiat. Nüüd on plaan veski korrastada ja muuta see muuseumiks. Hüdroelektrijaama osa on juba taastatud ja etteteatamisel ka võimalik külastada

Tõrva (Patküla mõisa) veski möldrid läbi aegade

1738-51 Jüri, Märt 1770 P raius 1773 Joh. Ernst Böhrling 1774-76 Carl Gustav Stoltz 1780-89 Joh. Martin Stclling 1800 Kristoph I.indenbcrg. surn. 1802 Friedrich Fcrdinand Hässeling 1804 Jaan Knoop 1805 Berend Joh. Hcinzc, surn. 52 a vanuses 1809-13 Magnus Virkhausen 1810 Carl Gustav Falkenbcrg 1814 Heldt 1815 1 loinrich DctloiTEman 1816-19 Joh. Christoph Falkenbcrg 1822 Friedrich Salomon Stelling, surn. 42 a vanuses 1822 Joh. Friedrich Vendt 1823-26 Friedrich Vilhelm Kaeding 1836 Carl Gustav Falkenbcrg 1841-42 Abram Johanson

1844-45 Heinrich Georg Robert Evcrt 1845 Joh. Gottfried Hascnjäger 1845 sell Joh. Christoph Senf 1850 sell Christian Johanson 1853-56 Daniel Mõrast 1853-64 Robert Hasenjäger 1865 Johann Tomson 1871-74 villakraasija Märt Liedcmann 1879 villakraasija Georg Liedcmann, surn. 25 a vanuses 1882 Märt Bergen, 1892 sepp 1884 sell Henn Sillmann 1889X omanik Johann Tomson 1890 sell Tõnis Lesdorf, surn. 52 a vanuses 1871-95 omanik Jaan Tomson, surn. 71 a vanuses 1905-16 mölder Kristian Tults, 1907 rentnik 1908 villatööstuse omanik Stryk 1909-12 värkmeister Kustav Tults 1919 omanik Georg von Stryk 1925-38 rentnik Anna Tults (Puusepp)

Pärimus/Mälestused

Siia lisada .....

...personaalseid mälestusi veskist ja veskitööst...

Elektrienergia tootmine

Tehniline

Hüdroelektrijaama projektikohane võimsus:

• TG1, Q=1,7 m³/s, H=3,0 m, el. võimsus P=40kW
• TG2, Q=2,2 m³/s, H=3,0 m, el.võimsus P=52 kW

Kokku TG1 + TG2 = 92 kW Paigaldatud kaks sukelkapselturbiini, Soome firma Waterpumps OY toodang. Võimalik käivitada ühekaupa või mõlemad korraga.
2 propeller turbiini http://www.wpoy.com/references.htm

Lisalugemist

• Tõrvas alustas tööd hüdroelektrijaam Ärileht 2003-01-15
• Tõrva Veejõud kodulehekülg
• Õhne jõgi, Vikipeedia