Erinevus lehekülje "Tallinna tööstuse häll" redaktsioonide vahel
 
(ei näidata sama kasutaja 99 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br>
 
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br>
 
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske.
 
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske.
 +
 +
 +
 +
==Ülemiste järv==
 +
<!--
 +
Järv Tallinna kaguserval. <br>
 +
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; harvem [[Paberijärv]], sks ''Obersee''.<br>
 +
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br>
 +
Veekogu kood: VEE2005900 <br>
 +
 +
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest '''36,5 m''' kõrgemal. Suuruselt '''3. järv''' Eestis, veekogu pindala on umbes '''944 ha''' (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus '''3,3 m'''). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. <ref>Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019</ref>
 +
 +
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel eraldunud lahesopist. <ref>Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.</ref>  <br>
 +
Ülemiste järv on pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud, edelaotsas laiem veekogu. Teravneva kirdeotsani ulatub Tallinna hoonestik, idas ja lõunas ümbritsevad järve soised heinamaad, kagus põllustaud kõrgendik, kus paiknevad Mõigu ja Järveküla asula. Läänes ja loodes piiravad järve kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - läänes ja loodes liivased, lõunas turbased, idas kamardunud, kirdes lubjakiviklibused. <br>
 +
Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,3-1,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. <br>
 +
M. ja K. Porki andmeil oli taimestik 1965. a. liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktonit leidub järves rohkesti. M. Pork on leidnud siit ühe haruldase ränivetika. Zooplanktonit on järves üsna palju, leitud liikide arv on üsna suur (56); leidub haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku oli 1958. a. vähe. A. Järvekülg on leidnud hulga haruldasi karpvähilisi. Järve kaldavees võib näha lainetuse mõjul taimejuurtest moodustunud "järvepalle", mis meenutavad väliselt ehtsaid järvepalle, aidates seletada viimaste teket. <br>
 +
Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. Esineb peledit.<br>
 +
Ehkki Ülemiste järve veetase veetarbimisest tungitult suures ulatuses kõigub, on sealne linnustik M. Kahru andmeil muutunud liigirikkamaks ning arvukamaks. <br>
 +
Eesti limnoloogia ajaloos etendab Ülemiste järv küllaltki tähtsat osa kui esimene mitmekülgselt uuritud Eesti järv. Uurimised toimusid aastail 1904-05 ja nende tulemusena ilmus 1908. a. G. Schneideri koostatud suurejooneline monograafia "Der Obersee bei Reval".
 +
<ref>Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977</ref>
 +
 +
Ülemiste järv teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba '''15. sajandist alates''' niinimetatud '''[[Veerenni kanal]]i''' kaudu. Intensiivne  veevõtt järvest ja selle töötlemine joogiveeks algas veepuhastusjaama rajamisega 1927. aastal ja edaspidi on läbivool järvest pidevalt suurenenud. Tänapäeval kuulub Ülemiste järv Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse ja seda majandab AS Tallinna Vesi.<br>
 +
Suurim sissevool Ülemiste järve on '''Pirita-Ülemiste kanal''' ehk Vaskjala-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud '''[[Kurna oja]]''' ehk Mõigu oja. Vett lisavad  mõningal määral ka põhjaallikad. <br>
 +
Looduslikuks väljavooluks oli varem '''[[Härjapea jõgi]]''' (nimetatud ka Härjapea ojaks), tänapäeval toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu ja liigvee ülevool Kadrioru suunas, endise [[Peetri kanal]]i kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses.
 +
-->
 +
 +
==Ülemiste Vanake==
 +
<!--
 +
Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuv Ülemiste järv on olnud aldis päris mitmeid kordi all orus asuvat linna ohtlikult üle ujutama kui mitte just uputama. Ilmselt seetõttu on sündinud ka legend Ülemiste Vanakesest.
 +
 +
'''1708'''. aasta novembris murdis järv läbi kaitsemüürist ja liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.<br>
 +
1758. aastal kippus järv aga kuivama. Siis arvati, et järv on kuskil leidnud maa-aluse äravoolukoha ja jookseb merre. Ometi osutus see kartus põhjendamatuks, sest järgmistel aastatel hakkas veetase taas tõusma.
 +
 +
'''1718'''. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.<br>
 +
 +
'''1761'''. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.<br>
 +
1783. ja sellele järgnevatel aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust. Pärast seda tõusis veetase kõrgele uuesti 1807. aastal. Järve madalamatele kallastele paigaldati liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
 +
 +
'''1867''' aasta kevad oli hiline, veel mai algul oli lumetuisku ja külma ning sula algas maikuu teisel poolel. Veepind Ülemiste järves tõusis iga päevaga. Kuberner ja linnavalitsus moodustasid komisjoni, mis pidi seisukorda uurima ning kaaluma vastuabinõusid. Sel ajal, kui komisjon järjekordsel koosolekul olukorra tõsidust arutas, murdis vesi Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. See õnnestus sulgeda, kuid järgmine läbimurre Tartu maantee kohalt oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune.
 +
 +
'''1879''' 5. juunil toimus läbimurre ning lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. Kõneldi laste ja ühe mehe uppumisest, kuid ametlikku kinnitust sellele ei leitud. Suur uputus tõstis esile tõelised sangarid. Tuttelbergi-nimeline noormees päästis kümneid lapsi ja vanureid algul ratsahobusega ning hiljem paadiga. Sõjaväeosadest saadeti 150 meest läbimurdekohta kinni toppima, mis lõpuks ka visa tööga õnnestus. Seekordset üleujutust soosis asjaolu, et tollal rajati Tartu maantee kohal veevarustussüsteemi ning uue magistraaltorustiku jaoks kaevati kanalit, mis ulatus Ülemiste järvest Lasnamäe nõlvakuni.
 +
 +
Üleujutuse ohtu on olnud ka hiljem. Anton Uessoni andmeil tõusis 1923. aastal veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.
 +
 +
Praegu Ülemiste järve vesi enam linna ei ohusta[viide?]. Viimati oli järve veetase ohtlikult kõrge 2004. aastal[5].
 +
 +
 +
 +
Aastatel '''1718, 1867 ja 1879''' oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.<br>
 +
 +
Folklooris on Ülemiste järv üsna tähtsal kohal. Muistendid leinavast Lindast ja Ülemiste Vanakesest on üldtuntud. On lugusid Ülemiste järve rändamisest, järve tekkimisest maa alla vajunud kiriku kohale jne.<br>
 +
Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn - '''Linda kivi'''.<br>
 +
-->
 +
 +
==Linda kivi==
 +
  <!--
 +
===Ülemiste järve tekkimise lood <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarve-tekkimise-lood/</ref>===
 +
 +
Linda poolt nutetud pisaraist tekkinud Ülemiste järv Tallinna külje all.
 +
 +
Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas. Järve pindala on 9,6 km², sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste on Eestis pindalalt kolmas looduslik järv Peipsi ja Võrtsjärve järel (varem kolmas olnud Mullutu-Suurlaht on jagunenud väiksemateks osadeks).
 +
 +
1) Ennemuiste pidand Kalevi naene Tallinna ehitama, Toombemäe kand põlle sees kokku. See on vanarahva luuletus. Vana Kalev hakand merd tühjaks jooma, olla takka läind lõhki ja Ülemiste järv oli jäänd selle asemele. Ma olen kuuld seda vanarahva käest, mitme ja mitme käest.
 +
(Jutustaja ei ole «Kalevipoja»-teost üldse lugend ega tea sellest midagi.)
 +
ERA II 192, 436/7 (5) < Hageri khk. ja v. — R. Põldmäe < Juhan Tomps, 67 a. (1938).
 +
Vrd. muist. 378.
 +
 +
2) Kalev surd maha, surnust peast maetud sinna, põllega Linda tassind kivid sinna Toombemäele. Sellest tuld Tallinn. Kalev läks lõhki, ta kere jäi maha. Meri on jo hulga alla jäänd, ta ikka hulga jõi ära küll.
 +
ERA II 192, 437 (6) < Hageri khk. ja v. — R. Põldmäe < Juhan Tomps, 67 a. (1938).
 +
Vrd. Neitsikivi, muist. 99—115.
 +
 +
3) Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal. Korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära. Mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis.
 +
ERA II 114, 197/8 (3) < Tallinn — R. Põldmäe < Kristine Lettner, 75 a. (1935). Vt. ka: ERA II 228, 503 (30) < Ridala, Sinalepa v., Lannuste k. < Mässu v., Kokuta k. — E. Sammel < vanaema (1939): järve nutab Linda, Kreutzwaldi mõjud. — ERA II 124, 164 (135) < Halliste, Vana-Kariste v. — L. Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936).
 +
 +
4) Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)
 +
 +
; Allikas:Ajakihid.ee <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarve-tekkimise-lood/ </ref>
 +
 +
 +
 +
===Linda kivi ehk Lindakivi Ülemiste järves<ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/</ref>===
 +
 +
Lindakivi asub Ülemiste järve idakaldal.
 +
 +
Lindakivi on laiemas mõttes neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on 7,1 x 5,2 x 5,1m ü=19,2m
 +
 +
Info: https://et.wikipedia.org
 +
Muistendid
 +
 +
1) Ülemiste järves on neitsi rüpekivi. Neitsi on ta sinna viind. Seda öelnud ka Uuemõisa tark.
 +
ERA II 20, 355 (3) < Jüri, Rae v., Vaida k. – R. Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929).
 +
 +
2) Neitsit kandis põllepaelas Ülemiste järve kivi sel ajal, kui Tallinn tehti. Ta toond selle linna aluskiviks. Tal tulnud järsku üks vale mõte meele, põllepael läind katki ja kivi kukkund sinna maha, kus ta praegugi veel seisab.
 +
ERA II 18, 377 (l) < Harju-Jaani, Peningi v., Kadakaotsa k. – R. Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929).
 +
 +
3) See suur kivi, mis Ülemiste järves on, pidada olema Linda Kurna männikust viinud. Seal männikus on praegu veel nii suuri ja palju suuremaid kiva.
 +
H II 58, 5 (7a) < Jüri – J. Saalverk < Jaan Peitong < isa, sünd. 1814 (1896).
 +
 +
4) See suur kivi, mis Ülemiste järves on ja ühes ennemuistses jutus räägitakse, Linda olevat teda sinna viinud. Räägitakse veel, et Jeesus olla ka Eestimaal käinud imetegusi tegemas ja olla selle kivi sinna järve visanud. Järve kallas kasvab sealt aga ühtepuhku järve sisse edasi, aga see jutt räägib, et see kivi Jeesusest maailma ajamõetjaks on pandud ja ühtepuhku kalda ligemale tuleb. Kui ta üsna järvest välja kaldale saab, siis tuleb maailma ots.
 +
H II 58, 167 (5) < Jüri, Kurna v. – J. Saalverk < Jüri Winkelberg < vanaema (1896).
 +
Vt. ka: Legendid, muist. 371-372.
 +
 +
5) Kalev on visand suure kivi Ülemiste järve. Tahtnud linna peale visata.
 +
ERA II 20, 362 (13) < Jüri, Rae v., Vaida k. – R. Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929).
 +
Vrd. Kivi Tallinna linna pihta, muist. 31, 37, 72.
 +
 +
6) Pärnu jões Taali vallamaja kohal asub suur kivimürakas, millest kõneldakse järgmist: kaugel muinasajal ehitanud Olev ja Kalev Eestimaale linnu: Kalev ehitanud Riiat ja Olev Tallinnat. Kui Olev ehitanud Tallinna Oleviste kiriku ühes selle pika torniga, saanud Kalev kadedaks ja tahtnud kaaslase tööd hävitada. Ta võtnud suure kivi ja visanud Riiast Tallinna suunas. Kivi aga ei tabanud märki ja kukkus Ülemiste järve, kus ta praegugi Linda kivi nime all asetseb.
 +
Olev, nähes kaaslase kurja kavatsust, visanud samuti kiviga vastu. Et ta jõud aga Kalevi omast hulga nõrgem oli, siis lendas kivi ka ainult poole Tallinna ja Riia vahelisest maast ja langes Taali vallamaja juures Pärnu jõkke, kus ta seisab tänini.
 +
ERA II 235, 173/4 (9) < Tori khk. ja v., Tõia k. – A. Varendi < Juhan Varendi, 46 a. (1939).
 +
Ka: J. Jung, Muinasaja teadus II, lk. 68 (3); III, lk. 53 (28).
 +
ERA II 36, 465 (56) < Pilistvere, Imavere v., Taadikvere k. – R. Viidebaum < Kaarel Naarits, 80 a. ja Ann Naarits, 70 a. (1931).
 +
Vt. ka: Kalevipoja Võnnu kivi, muist. 2, 25 D; Kivid kirikute pihta, muist. 38-45:
 +
Oleviste kirik, muist. 322; Kivi Ülemiste järves, muist. 72.
 +
 +
7) Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)
 +
 +
;allikas: ajakihid.ee <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/</ref>
 +
 +
 +
Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa põld olnud.
 +
Veel  praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid näha.
 +
Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilis6htuni  nagu tavaliselt.
 +
Õhtul ei viitsinud sulased atrasid p6llu pealtära, sest hommikul oli vaja ju edasi künda.
 +
Öösel kuuldud selle põllu peal hüüdmist: "Järv tuleb! Järv tuleb!"
 +
Selle hüüdmise peale hakanud ühest sügavast allika moodi kuristikust vett ühes kaladega välja voolama.
 +
See allikakoht olevat praegu jäve  keskel alles.
 +
Hommikuks olevatki praegune Ülemiste järv oma koha saanud, Mõigu mõisa põllud ühes atradega aga vee alla jäänud.
 +
Räägitakse, et need sahad olevat järve põjast üles leitud.
 +
Ülemiste järvest voolavat üks maa-alune jõgi Harku järve ja vesi voolavat seal  kangesti  hoogsalt.
 +
Sellest tulla ka see, et Üemiste järves samad kalad elavad kui Harku järes,
 +
sest  maa-alust jõge mööda saavad nad ühest järvest teise liikuda.
 +
 +
 +
-->
 +
 +
==Veerenni kanal==
 +
 +
==Lüüsihooned==
 +
<!--
 +
Härjapea jõe lüüs
 +
Veerenni kanali lüüs
 +
Peetri kanali lüüs
 +
Tartu maantee veekanali lüüs
 +
Paberivabriku lüüs
 +
-->
 +
 +
==Härjapea jõgi==
 +
 +
==Juhkentali mõis==
 +
<!--
 +
Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².[1]
 +
Asumi põhiosa moodustavad Ülemiste järv (9,6 km²) ja kitsas maariba ümber järve, mille kaldajoone pikkus on 15,2 km.[3]
 +
 +
Asum on saanud nime Ülemiste järve järgi, mida on eri aegadel nimetatud ka Järveküla järveks, Mõigu järveks, Kuninga järveks ja Paberijärveks. Praegune nimi Ülemiste tuleneb sellest, et järv paikneb linnast kõrgemal.[4]
 +
Suure osa asumi territooriumist võtab enda alla Ülemiste järv. Asumit läbib Kurna oja ning järve kaldal asub Järve mets. Ülemiste järves asub Linda kivi, mis on kaitstav loodusmälestis.[8]
 +
 +
===Ajalugu===
 +
Ülemiste järv on keskajast saadik olnud Tallinna kõige olulisemaks joogiveeallikaks. 14. sajandil rajati 4 km pikkune joogiveekanal, mis ulatus järvest Harju väravani.[4]
 +
 +
Keskajal oli järv ümbritsetud männimetsaga, mis hävitati Liivi sõja ajal. Uue metsa rajamine järve kaldale tõusis päevakorrale 1830. aastal. Liivikute süsteemne ja ulatuslik metsastamine algas alles 1870. aastate lõpus. 1918. aastaks oli Ülemiste järve ja Pärnu maantee vahelisele alale istutatud 184 ha metsa (1994. aasta seisuga 126 ha). 2010. aastast saadik kannab osa sellest metsast Järve metsa nime.[4]
 +
 +
Ülemistejärve asumis on väike grupp elumaju, kus elavad enamasti veepuhastusjaamaga seotud inimesed.[4]
 +
 +
Pikka aega oli probleemiks Ülemiste järvest tuleva joogivee halb kvaliteet. See probleem lahenes 1927. aastal, kui järve loodekaldale rajati ajakohane filterveevärk. Veepuhastusjaama uus osa valmis 1978. aastal. 1990. aastate keskpaigas hakati vee eelkloorimise asemel seda osoneerima, mis parandas joogivee kvaliteeti. 2008. aasta seisuga oli Ülemiste järve joogivee kvaliteet isegi parem (98%) kui Euroopa Komisjoni joogivee direktiiviga nõutud (95%).[4]
 +
Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
 +
Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
 +
Tallinna temaatiline taskuentsüklopeedia : illustreeritud ülevaade Tallinna 84 asumist. Tallinn, 2016, lk. 112
 +
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
 +
Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
 +
Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
 +
Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
 +
Kaitsealune ala või üksikobjekt: Linda kivi (KL04000127) Eesti looduse infosüsteemis. Keskkonnaagentuur.
 +
;allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemistej%C3%A4rve
 +
 +
 +
1979. aastal avastas kodu-uurija Oskar Raudmets[5] Härjapea jõeorundi piirkonnas Kaasani kiriku värava juurest ulatusliku asulakoha ja tuleaseme, mis osutus umbes 2300-aastaseks. See on seni vanim Tallinna kesklinnast leitud tuleaseme koht[6].
 +
 +
Härjapea jõe ääres, hilisema Kaasani kiriku juures asus juba keskajal Pleekmäe eeslinn, mida on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1536. aastal Bleke nime all. 1699. aasta allikates oli piirkonda nimetatud Bleeksbergiks ja hiljem Bleichbergiks. Pleekmäe asula tuumik paiknes Härjapea jõe nõlvadel, tänapäeva Juhkentali ja Imanta tänava vahel.
 +
 +
 +
Juhkentali lõunaosa 1928. aasta kaardil
 +
Asum on saanud nime raamatukaupmehe ja linnatrükkali Lorenz Jauchi poolt Härjapea jõe äärde 1655. aastal saadud maadele rajatud Jauchenthali suvemõisa järgi. Juhkentali asum kujunes välja 17. sajandil piirkonnas asunud Juhkentali linnamõisast (Joachimsthal), mille mõisasüda asub tänapäeval Juhkentali tänav 58. Varasem asustus selles piirkonnas oli Tallinna eeslinn, Pleekmäe, millest on tänapäevani säilinud Juhkentali tänav 11 asuv Pleekmäe veskihoone.
 +
 +
Juhkentali piirkonda läbis Härjapea jõgi, mis oli keskajal ja hiljemgi Tallinna tähtsaim vooluveekogu. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Jõe vee jõul käitati juba 13.-14. sajandil vesiveskeid, enamik neist asus Juhkentalis. 13. sajandist tegutses Ülemiste mäe all, tänapäeva Lastekodu tänava ääres, kus Härjapea jõe vee jõudu sai kasutada kõige soodsamalt, Ülemiste viljaveski, mis kandis ka Kuningaveski nime ning kuulus Toompea linnuses asunud Liivimaa ordu võimudele. 13. sajandil tegutses praeguse Juhkentali 11 krundi kohal vesiveski, mis kandis Tiigiveski nime ja kuulus Mihkli nunnakloostrile. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste Mihkli kloostri jaoks Kuimetsa ja Nabala mõisast toodud vilja. 1354. aastal ostis Tallinna raad selle veski kloostrilt ja andis möldritele rendile. 1716. aastal rajati sinna vee jõul töötav saeveski, mida kasutasid Tallinna sadamas asunud Admiraliteedi töökojad. 1727. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga jahuveski ja 1828. aastal omandas vesiveski uuesti Tallinna raad ning seal töötas 1843. aastani paberiveski ja seejärel 1886. aastani viljaveski. Hiljem kasutati hoonet laoruumina.
 +
 +
1664. aastal rajati Ülemiste järvest voolanud Härjapea jõe äärde Eesti vanim paberiveski, mis oli hilisema Tallinna tselluloosivabriku eelkäija.
 +
 +
1715. aastal rajati tänapäeva Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale Mereväehospidal ning 1730. aastal toodi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse Ida-Tallinna Keskhaigla alale. 1772. aastal rajati Juhkentali Maaväehospidali juurde Kolmainu kirik, mis tegutses kuni 1894. aastani. 18. sajandi esimesel poolel ehitati Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, kuna Venemaa keisri Peeter I korraldusel toodi Tallinna tuhandeid sõjaväelasi.
 +
 +
1772. aastal, pärast Venemaa keisririigi valitseva senati ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ning nõuti kalmistute rajamist tihedamast hoonestusest vähemalt 640 meetri kaugusele, rajati peagi praeguse Siselinna kalmistu alale Aleksander Nevski kalmistu. 18. sajandil rajati Siselinna kalmistu lõunaosas tänapäevaks hävinud Muhamedi kalmistu. 18. sajandi lõpus rajati ka Vana Juudi kalmistu, mis asus Magasini tänava hooldushaiglast põhja pool, selle asukohta tähistab Magasini tänava ääres 1967. aastal vana Juudi kalmistu kohale rajatud automajandit ümbritsevas müüris vanasse aknaorva müüritud hauakivi. Pinnavee taseme tõusu tõttu rajati juba 1911. aastal uus Juudi kalmistu Rahumäele.
 +
 +
1872. aasta Venemaa keisri Nikolai I visiidi järel ühendati Tallinnas asuvad maaväe ja mereväe hospidalid Tallinna sõjaväehospidaliks ning laiendati Härjapea jõe ääres asunud hospidalikompleksi [7]
 +
-->
 +
 +
 +
==Viited/Välislingid==
 +
 +
https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing
 +
 +
[[category:Järved]]
 +
[[Category:HPJ]]
 +
[[Category:Jõgi]]

Viimane redaktsioon: 18. mai 2024, kell 08:18

Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.


Ülemiste järv

Ülemiste Vanake

Linda kivi

Veerenni kanal

Lüüsihooned

Härjapea jõgi

Juhkentali mõis

Viited/Välislingid

https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing

Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Tallinna_tööstuse_häll&oldid=21956"