Erinevus lehekülje "Tallinna tööstuse häll" redaktsioonide vahel

(ei näidata sama kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni)
21. rida: 21. rida:
 
<ref>Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977</ref>
 
<ref>Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977</ref>
  
Ülemiste järv teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba '''15. sajandist alates''' niinimetatud '''[[Veerenni kanali]]''' kaudu. Intensiivne  veevõtt järvest ja selle töötlemine joogiveeks algas veepuhastusjaama rajamisega 1927. aastal ja edaspidi on läbivool järvest pidevalt suurenenud. Tänapäeval kuulub Ülemiste järv Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse ja seda majandab AS Tallinna Vesi.<br>  
+
Ülemiste järv teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba '''15. sajandist alates''' niinimetatud '''[[Veerenni kanal]]i''' kaudu. Intensiivne  veevõtt järvest ja selle töötlemine joogiveeks algas veepuhastusjaama rajamisega 1927. aastal ja edaspidi on läbivool järvest pidevalt suurenenud. Tänapäeval kuulub Ülemiste järv Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse ja seda majandab AS Tallinna Vesi.<br>  
 
Suurim sissevool Ülemiste järve on '''Pirita-Ülemiste kanal''' ehk Vaskjala-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud '''[[Kurna oja]]''' ehk Mõigu oja. Vett lisavad  mõningal määral ka põhjaallikad. <br>
 
Suurim sissevool Ülemiste järve on '''Pirita-Ülemiste kanal''' ehk Vaskjala-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud '''[[Kurna oja]]''' ehk Mõigu oja. Vett lisavad  mõningal määral ka põhjaallikad. <br>
 
Looduslikuks väljavooluks oli varem '''[[Härjapea jõgi]]''' (nimetatud ka Härjapea ojaks), tänapäeval toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu ja liigvee ülevool Kadrioru suunas, endise [[Peetri kanal]]i kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses.  
 
Looduslikuks väljavooluks oli varem '''[[Härjapea jõgi]]''' (nimetatud ka Härjapea ojaks), tänapäeval toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu ja liigvee ülevool Kadrioru suunas, endise [[Peetri kanal]]i kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses.  
 +
-->
  
===Ülemiste Vanake===
+
==Ülemiste Vanake==
 +
<!--
 
Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuv Ülemiste järv on olnud aldis päris mitmeid kordi all orus asuvat linna ohtlikult üle ujutama kui mitte just uputama. Ilmselt seetõttu on sündinud ka legend Ülemiste Vanakesest.
 
Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuv Ülemiste järv on olnud aldis päris mitmeid kordi all orus asuvat linna ohtlikult üle ujutama kui mitte just uputama. Ilmselt seetõttu on sündinud ka legend Ülemiste Vanakesest.
  
50. rida: 52. rida:
 
Folklooris on Ülemiste järv üsna tähtsal kohal. Muistendid leinavast Lindast ja Ülemiste Vanakesest on üldtuntud. On lugusid Ülemiste järve rändamisest, järve tekkimisest maa alla vajunud kiriku kohale jne.<br>
 
Folklooris on Ülemiste järv üsna tähtsal kohal. Muistendid leinavast Lindast ja Ülemiste Vanakesest on üldtuntud. On lugusid Ülemiste järve rändamisest, järve tekkimisest maa alla vajunud kiriku kohale jne.<br>
 
Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn - '''Linda kivi'''.<br>
 
Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn - '''Linda kivi'''.<br>
 +
-->
  
-->
+
==Linda kivi==
  
 
==Veerenni kanal==
 
==Veerenni kanal==
 +
 +
==Lüüsihooned==
  
 
[[category:Järved]]
 
[[category:Järved]]
 
[[Category:HPJ]]
 
[[Category:HPJ]]

Redaktsioon: 9. mai 2024, kell 16:42

Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.

Härjapea jõgi

Ülemiste järv

Ülemiste Vanake

Linda kivi

Veerenni kanal

Lüüsihooned