Undioru tuulik

Undioru tuulik või Undioru talu tuuleveski

Kuni 19. sajandi viimase veerandini oli Eesti mandriosas tuulikute ehitamine mõisate monopol. 1880.–90. aastatel, mil veskite rajamise õigus laienes ka talupoegadele, puhkes siin tõeline hollandi tüüpi suurte tuulikute ehitamise buum.

Näiteks üksi Viljandimaal oli 20. sajandi algul sadakond talupojatuulikut. Erinevalt mõisatest ehitati need tavaliselt puidust. Kui pae-, maa- või telliskividest veskikeresid vilksatab veel siin-seal, eriti mõisasüdamete läheduses, siis puidust Hollandi tüüpi talupojatuulikuid on säilinud äärmiselt vähe.

Üks sellistest asub Viljandimaal Tääksi lähedal Õnniste külas. Kuigi kunagi Undi-oru talule ja selle peremehele Mart Hiionile kuulunud tuulik laguneb, on temas alles suhteliselt palju iseloomulikku. Maakividest alumine korrus, põiklaudise ja laastukattega üle löödud kere, säilinud pea- ja püstvõll, valatud ning maakividest veskikivid, jõuülekanded ning muud osad annavad hea ülevaate tuuliku ehitus- ja tööpõhimõtetest.[1]

Hanno Talving, 2005