|
|
| (ei näidata sama kasutaja 29 vahepealset redaktsiooni) |
| 1. rida: |
1. rida: |
| − | ===<div style='text-align: left;'> <span style="font-size:125%"> <b>SAAREMAA TUULEVESKID</b> </div>===
| |
| − | -------------------------------------------------------------------------------------------------------
| |
| | | | |
| − | <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:150%">[[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#SAAREMAA TUULEVESKID| ALGUS ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:150%">[[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#AJALUGU| AJALUGU ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:150%">[[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#PUKKTUULIKUD| PUKK ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:150%">[[SISUPUU| PEAGA ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:150%">[[Kontakt| HOLLAND ]]</span style>
| + | Ülevaade Saaremaa tuuleveskitest on koostatud Mihkel Koppeli poolt ja algselt asus veebis aadressil </br> |
| − | <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:150%">[[Special:Search| PÄÄSTMINE ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:150%">[[Weskiwiki| HOOLDUS ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:150%">[[Weskiwiki| PROJEKTID ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:150%">[[Weskiwiki| KONTAKT ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:110%">[[Weskiwiki| English ]]</span style>
| + | <s>http://www.hot.ee/archetto85/index.htm</s> , mis nüüd enam pole sel aadressil kättesaadav. |
| | | | |
| − | See koduleht annab ülevaate Saaremaa (saksakeelse nimega Oesel) tuuleveskitest. <br/>
| + | Põhiosas on see taastatud ja esitatud weskiwikis [[SAAREMAA TUULEVESKID|<u>SAAREMAA TUULEVESKID</u> ülevaate-veebilehena.]] |
| − | Vanasti oli Saaremaal üle 1200 tuuliku. Need tuulikud kuulusid peamiselt talupoegadele. <br/>
| |
| − | Saaremaal on 3 tüüpi tuulikuid - pukk-tuulikud, nn peaga-tuulikud ja hollandi-tüüpi tuulikud. <br/>
| |
| − | Tänapäeval on Saaremaal veel mõned tuulikud alles, kuid see näeb võrreldes suure tuuleveskite ajastuga - <br/>
| |
| − | mil igal lugupeetud talupojal või põllumehel oli oma tuulik - välja vaid rusupargina.
| |
| − | | |
| − | [[File:KoppelM01.JPG|1200px]]
| |
| − | <br/> <br/>
| |
| − | <br/> <br/>
| |
| − | ='''AJALUGU'''=
| |
| − | <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#SAAREMAA TUULEVESKID| ALGUS ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#AJALUGU| AJALUGU ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#PUKKTUULIKUD| PUKK ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[SISUPUU| PEAGA ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Kontakt| HOLLAND ]]</span style>
| |
| − | <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Special:Search| PÄÄSTMINE ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Weskiwiki| HOOLDUS ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Weskiwiki| PROJEKTID ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Weskiwiki| KONTAKT ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:100%">[[Weskiwiki| English ]]</span style>
| |
| − | | |
| − | [[File:KoppelM02.JPG|320px|right]]
| |
| − | | |
| − | ==Varaseimad märkmed tuulikutest maailmas==
| |
| − | Varasemast ajaloost on teada kahte sorti tuulikud: horisontaalse tuulerattaga ja vertikaalse tuulerattaga.<br/>
| |
| − | Esimene tüüp, milliseid leidub Hiinas ja Antillides, kujutab endast lamavat tiivikusüsteemi, mis asub puidust kandekonstruktsiooni vahel (paremal joonisel). <br/>
| |
| − | Püstvõll ajab all asetsevat ajamit - oliiviõlipressi või jahvekive - ringi.
| |
| − | | |
| − | Tuuliku konstruktsioon ja olemus pärinevad Oriendist. Esimestest tuulikutest on andmeid ''Seistan''ist, mis on maa-ala Pärsia (praegune Iraan) ja Afganistani vahel, mida araabia ajalookirjutaja ''Tabari'' juba 644 aastal mainib; sealse kaliifi ''Omar I'' valduses märgib ta tuuliku olemasolu. Järgnevalt kinnitavad ''Seistan'''is tuulikute olemasolu 944 aastal geograafi ja ajaloolase ''al-Mas'ud''i kirjutised. Araabia ajaloolane ''Dimashqi'' (1256-1326) märgib ''Seistan''is ära torni või hoone, mis on teistest kõrgem - üleval olevat veski, mis pöörleb ja jahvatab, all aga olevat ratas, mida tuule jõud ringi ajab. Kui veski ülal pöörleb, teeb seda ka ratas all. Mida tugevamini tuul puhub, seda kiiremini tuulik jahvatab. Ajaloolase tähelepanekud viitavad siinkohal horisontaalveskile.
| |
| − | | |
| − | Üleminek horisontaalselt tuulerattalt vertikaalsele tiibadesüsteemile toimus samuti Idamaades umbes 10. sajandil. Sealt levis tuulikutüüp läbi Vahemeremaade Euroopasse. Tõenäoliselt toodi silinderjas vertikaal-tiivikuga tuulikutüüp Euroopasse ristisõdade ja palverännakutega, mis 12. sajandil aset leidsid. Seda selgitab asjaolu, et esimesed tuulikud püstitatakse just palverännakute lähtemaadesse.
| |
| − | | |
| − | Saksamaal on teateid Vahemerepärase silinderkerega tuuliku (torntuuliku) levikust 16. sajandist. Torntuulik võimaldas aga jahvatada vaid kahe tuulega - eest või taganttuulega, kuna tiivikut ei saanud vastavalt tuule suunale keerata. Selle vajakajäämise parandas aga pukktuulik. Esimene teadaolev pukktuulik Saksamaal asetses juba 1222 Kölni kindlusemüüril. Tollal taotles näiteks üks tsistertslaste klooster tuuliku ehitamiseks kohalikult markkrahvilt luba tuuliku - "ventorum molendina" - ehituseks, millega kaasnes jahvatamise privileeg ja teiste veskite
| |
| − | ehituskeeld ühe miili raadiuses.
| |
| − | | |
| − | 13. sajandil levisid Flandrias, Hollandis ja laiemalt Kesk- Euroopas järjest enam pukktuulikud. Jahu jahvatamiseks oli nelinurkse kerega pukktuulik ideaalne. Peale jahvatamise kasutati pukktuulikut laudade saagimiseks, kondijahu valmistamiseks, mitmesugusteks pressimistöödeks jm. Berliini ümbruses olid näiteks pukktuulikud 13 meetrit kõrged, 5 x 7 m küljekabariitidega ja sisaldasid kahte korrust, mis on Eesti mõistes hiigelsuured.
| |
| − | | |
| − | | |
| − | ==Skemaatiline tuulikute põlvnemine==
| |
| − | | |
| − | [[File:KoppelM03C.jpg|1200px|center]] | |
| − | | |
| − | ==Ajatabel tähtsamate sündmustega veskite minevikust==
| |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | {| class="wikitable"
| |
| − | | |
| − | |- style="font-weight:bold;"
| |
| − | ! AASTAARV
| |
| − | ! SÜNDMUSED
| |
| − | |-
| |
| − | | 16000 eKr
| |
| − | | Vanimad hõõrdekivid metsikute viljade peenestamiseks
| |
| − | |-
| |
| − | | 4000 eKr
| |
| − | | Hõõrdekivid teravilja jahvatamiseks Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas; koosneb seisvast alumisest hõõrdeplaadist ja liigutatavast ülemisest kivist.
| |
| − | |-
| |
| − | | 2000 eKr
| |
| − | | Esimene jahusõel Egiptuses jahvatatud vilja sorteerimiseks
| |
| − | |-
| |
| − | | 1500 eKr
| |
| − | | Esimesed ringiaetavad veskid Induse orus
| |
| − | |-
| |
| − | | 1200 eKr
| |
| − | | Veski esmamainimine Piiblis, II Mosese raamat, 11.5
| |
| − | |-
| |
| − | | 550 eKr
| |
| − | | Veski abil oliividest pressitud õli on Kreeka rikkuse allikaks
| |
| − | |-
| |
| − | | 500 eKr
| |
| − | | Esimesed looma- või inimjõul ringiaetavad veskidVahemeremaade idaosas
| |
| − | |-
| |
| − | | 250 eKr
| |
| − | | Vesirattaga veetõsteveski Mesopotaamias
| |
| − | |-
| |
| − | | 50 eKr
| |
| − | | Loomse jõuga jooksva kivirattaga veskid Pompejis ja Ostias pagariäride kasutuses
| |
| − | |-
| |
| − | | 25 eKr
| |
| − | | Vitruvius kirjeldab teraviljaveskit, mis töötab vertikaalse vesiratta abil ja on korrusehitis
| |
| − | |-
| |
| − | |
| |
| − | | style="font-weight:bold;" | Kristuse sünd
| |
| − | |-
| |
| − | | 50
| |
| − | | Käsikivid Rooma sõjalaagris Alpidest põhja pool
| |
| − | |-
| |
| − | | 100
| |
| − | | Germaanlased võtavad käsikivi kasutusele
| |
| − | |-
| |
| − | | 200
| |
| − | | Esimene pealtvoolu vesiveski Lõuna-Prantsusmaal Barbegalis
| |
| − | |-
| |
| − | | 319
| |
| − | | Keiser Constantinus laseb Sardiiniast tuua orje veskite ringiajamiseks
| |
| − | |-
| |
| − | | 398
| |
| − | | Esimene avalik vesiveski Roomas Janiculuse künka jalamil
| |
| − | |-
| |
| − | | 488
| |
| − | | Roomas asutatakse esimene möldrite tsunft
| |
| − | |-
| |
| − | |
| |
| − | | style="font-weight:bold;" | Keskaja algus
| |
| − | |-
| |
| − | | 530/547
| |
| − | | Püha Benedict Monte Cassino kloostrist teeb ettekirjutuse, et iga klooster peab vesiveskit omama
| |
| − | |-
| |
| − | | 536
| |
| − | | Rooma maahärra Belisar leiutab esimese vesirattaga laev-veski
| |
| − | |-
| |
| − | | 640
| |
| − | | Iraanis, Afganistanis esimene mittepööratava peaga, horisontaalsete tuulelabadega tuulik
| |
| − | |-
| |
| − | | 950
| |
| − | | Hispaanias ja Aleksandrias esimesed horisontaalse tuulerattaga tuulikud
| |
| − | |-
| |
| − | | 1105
| |
| − | | Tuuliku esmamainimine Prantsusmaal, Abt Vitalil lubatakse Savignoni rajada "molendina ad aquam et ventum"
| |
| − | |-
| |
| − | | 1143
| |
| − | | Varaseim viide tuulikule Inglismaal
| |
| − | |-
| |
| − | | 1180
| |
| − | | Esimesed viited pukktuuliku olemasolust Normandias
| |
| − | |-
| |
| − | | 1200
| |
| − | | Pukktuulikute levik Kesk-Euroopas
| |
| − | |-
| |
| − | | 1220
| |
| − | | Esimesed vee pumpamise veskid tõusu ja mõõna vastu Madalmaades
| |
| − | |-
| |
| − | | 1270
| |
| − | | Esimene pukktuuliku kujutis Cantebury psaltril
| |
| − | |-
| |
| − | | 1270
| |
| − | | Horisontaalveski levib Hiinasse
| |
| − | |-
| |
| − | | 1341
| |
| − | | Pukktuuliku esmamainimine Hollandis
| |
| − | |-
| |
| − | | 1400
| |
| − | | Mehhaaniline press linaõli pressimiseks jõuülekandega vesirattalt
| |
| − | |-
| |
| − | | 1486
| |
| − | | Vitruviuse "De Architectura" trükitakse Roomas, sisaldab vesiveski kirjeldust
| |
| − | |-
| |
| − | |
| |
| − | | style="font-weight:bold;" | Uusaja algus
| |
| − | |-
| |
| − | | 1500
| |
| − | | Leonardo da Vinci skitseerib tuulikut tuuldepöörava tiiviku mehhanismi
| |
| − | |-
| |
| − | | 1570
| |
| − | | Õlimanufaktuurid Itaalias
| |
| − | |-
| |
| − | | 1573
| |
| − | | Flaamlane Andries ehitab esimese pööratava peaga tuuliku Leidenis Prantsusmaal
| |
| − | |-
| |
| − | | 1575
| |
| − | | Valtspressi printsiip, vürtside jahvatamiseks apteegis
| |
| − | |-
| |
| − | | 1588
| |
| − | | Esimese jahukottide vinnamise süsteemiga veski kirjeldus Ramellis Prantsusmaal
| |
| − | |-
| |
| − | | 1640
| |
| − | | Jan Adriansz Leegwater ehitab esimese kaheksatahulise kerega hollandi tuuliku
| |
| − | |-
| |
| − | | 1650
| |
| − | | Esimene kruubiveski Saksamaal
| |
| − | |-
| |
| − | | 1670
| |
| − | | Esimene galeriiga "hollandlane" Saksamaal Altonas, Hamburgi lähistel
| |
| − | |-
| |
| − | | 1701
| |
| − | | Eesti vanima söömerisse lõigatud aastaarvuga pukktuulik, Atla küla, Lääne-Saaremaa
| |
| − | |-
| |
| − | | 1745
| |
| − | | Inglane Andrew Mikle leiutab tuuleroosi hollandi tuuliku iseseisvaks tuuldekeeramiseks
| |
| − | |-
| |
| − | | 1754
| |
| − | | Inglane John Smeaton ehitab hollandi tuulikule metallkatuse (''Wellkopf'' sks.k.)
| |
| − | |-
| |
| − | | 1756
| |
| − | | Matemaatik L. Euler analüüsib tuuliku-tiivikute toimimisviisi
| |
| − | |-
| |
| − | |
| |
| − | | style="font-weight:bold;" | Algab tööstusrevolutsioon Euroopas
| |
| − | |-
| |
| − | | 1760
| |
| − | | John Smeaton ehitab Inglismaale esimese auruveski
| |
| − | |-
| |
| − | | 1772
| |
| − | | Andrew Mikle leiutab tuulikutiibadele jaolousiin-klapid - tuule tugevusele seadistatavad labad
| |
| − | |-
| |
| − | | 1781
| |
| − | | Charles Aug. Coulomb teeb mehhaanikakatsetusi Prantsusmaal Lille tuulikute juures
| |
| − | |-
| |
| − | | 1782
| |
| − | | James Watt ehitab aurumasina Ketley teraviljaveski ringiajamiseks
| |
| − | |-
| |
| − | | 1784
| |
| − | | London saab esimese auruveski "Albion Mills", aurumootorid Boultonilt ja Wattilt
| |
| − | |-
| |
| − | | 1787
| |
| − | | Esimesed veskid Ameerikas Newportis ja Virginias
| |
| − | |-
| |
| − | | 1855
| |
| − | | Petrooleumlambi kasutuselevõtt võimaldab öise jahvatamise, kui juhtub soodne tuul olema
| |
| − | |-
| |
| − | | 1865
| |
| − | | Saaremaa talurahvaseaduse vastuvõtmine. Seadusega eristati mõisa- ja talumaa ning sätestati nende kasutamise kord. Tuulikute ehitamist ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum. Kehtestati rendi või talude väljaostu määrad. Tuulikute ehitust ei piiratud enam mõisa poolt - tulemuseks tuulikuehitusbuum.
| |
| − | |-
| |
| − | | 1869
| |
| − | | Esimene möldritehnikanäitus Leipzigis, järgnevad: 1873 Viinis, 1876 Nürnbergis, 1878 Pariisis, 1879 Berliinis,
| |
| − | |-
| |
| − | | 1880
| |
| − | | Cincinnatis, 1881 Londonis, 1882 Nürnbergis, Viinis ja Triestis, 1885 Pariisis, 1886 Augsburgis,
| |
| − | |-
| |
| − | | 1887
| |
| − | | Mailandis ja Chemnitzis, 1889 Viinis, 1894 St. Peterburis ja Amsterdamis
| |
| − | |-
| |
| − | | 1873
| |
| − | | Šveitslane Friedrich Wegmann leiutab kõikide valtspinkide prototüübi, nt. sellest areneb kruubimasin.
| |
| − | |-
| |
| − | | 1875
| |
| − | | Kesk-Euroopas seiskuvad paljud suurveskid odava Ameerika teravilja impordi tõttu
| |
| − | |-
| |
| − | | 1875
| |
| − | | Sakslane Julius Lampson Würtzburgist produtseerib purustatud prantsuse veskikividest esimesed tehiskivid
| |
| − | |-
| |
| − | | 1875
| |
| − | | võetakse kasutusele vahetatavate sektoritega veskikivid, kvartsist-mürglist-tulekivist jahvepindade taastamissegud, betoonveskikivid.
| |
| − | |-
| |
| − | | 1880
| |
| − | | Arvukate Paltrock-tuulikute ehitamine (ka pukktuulikute ümberehitamise näol) Lääne-Euroopas
| |
| − | |-
| |
| − | | 1891
| |
| − | | Taanis algatatakse teaduslik uuring tuuliku tiibaderisti konstruktsiooni täiustamiseks, eestvedaja - prof. La Cour.
| |
| − | |-
| |
| − | | 1909
| |
| − | | Patent pneumaatilisele teraviljaveskile
| |
| − | |-
| |
| − | | 1920
| |
| − | | Pukktuulikutest tüdinenud jõukamad talupidajad lasevad oma remontivajavad pukktuulikud ümber ehitada peaga tuulikuteks. Teadaolevatel andmetel ehitatakse peaga tuulikuid vähemalt 6 eksemplari, tänaseks on säilinud neist kolm.
| |
| − | |-
| |
| − | | 1946/47
| |
| − | | Ehitatakse Saaremaa viimased (uusimad) pukktuulikud Karedasse (ehit. 1946) ja Metskülasse (ehit. 1947, hävinud).
| |
| − | |-
| |
| − | | 1950-
| |
| − | | Nõukogude võim keelustab isiklikud tootmisvahendid. Kolhoosidele antakse käsk muuta tuulikud kasutuskõlbmatuks.
| |
| − | |-
| |
| − | | 1970
| |
| − | | Saetakse läbi tiivavõllid, tõmmatakse traktoritega külade kaupa tuulikuid pukkidelt maha, kästakse talunikel tuulikud ise lammutada.
| |
| − | |-
| |
| − | | 1968
| |
| − | | Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum toimetab Lääne-Saaremaalt Kotlandi ja Leedri küladest pukktuulikud Vabaõhumuuseumi.
| |
| − | |-
| |
| − | | 1971-72
| |
| − | | Gotlandi saarel Rootsis viidi läbi tuulikute inventeerimine (Gotlands Fornsal'i poolt), säilinud oli 255 tuulikut, nendest 155 olid hollandi tuulikud ja 100 pukktuulikud. Loeti nii tervikuna säilinud tuulikuid, varemeid kui ka ümberehitatud kehandeid. Umbes 50 tuulikut hooldati regulaarselt üksnes omanike huvist kultuuri säilitada. Vesiveskeid oli säilinud ca 17.
| |
| − | |-
| |
| − | | 1977-1979
| |
| − | | Seiskub Saaremaa viimane jahvatav pukktuulik mölder Aleksander Helmi lahkumisel (1901-1980) Kuusnõmme külas.
| |
| − | |-
| |
| − | | 1979
| |
| − | | Jüri Ling taastab Muhus linnuse külas Eemu tuuliku, paneb tuuliku jahvatama ja avab külastajatele.
| |
| − | |}
| |
| − | | |
| − | ===Mõistetest===
| |
| − | ''Tuulik'', saare murdes ka ''tuuling'', on algupärane ja täpne mõiste tuule jõul jahvatava hoone kirjelduseks. <br/>
| |
| − | | |
| − | A. Toomessalu 1952. a. küsitletud keelejuhtide andmeil hakkab alles XX sajandi alguses kohtama kohati sõna ''tuuleveski'' (''tuuleveski'' = ''tuule+vesikivi''). <br/>
| |
| − | | |
| − | Varasem ''tuuliku'' algupära võib kodulehe autori arvates olla ''tuulik'' <- ''tuuling'' <- ''tuulinkivi'' (sarnaselt sõnale ''maantee'', mis oma omastava käände "n" on säilitanud). Antud juhul saame hierarhilise sõnadekomplekti - ''käsikivi'', ''vesikivi'' (''veski''), ''tuulinkivi'' (''tuuling''), vastavalt nende kasutuselevõtu järjekorrale.
| |
| − | | |
| − | ''Tuuleveski'' kui hilisem termin võib olla seletatud vaid seeläbi, et kui ühtlasele vesiveskite levialale ilmub uus tiibadega võõrkeha ''veskite'' keskele, siis ei suuda sõna ''veski'' enam mõlemat tüüpi jahvemehhanismi adekvaatselt kirjeldada. Tiibadega jahvemehhanism saab liite ''tuule''-veski näol, veega jahvemehhanism ''vesi''-veski näol. Seega tekib kaks liitsõna, millel on kas sisemisi korduseid (''vesiveski'' = ''vesi-vesi-kivi'') või kirjeldatava funktsiooni vastuolu (''tuuleveski'' = ''tuule-vesi-kivi'').
| |
| − | | |
| − | Kuna kõik terminid - ''käsikivi'', ''tuulik'', ''veski'', ''vesiveski'' ja ''tuuleveski'' on siiski tänaseni meieni säilinud, on otstarbekas neid ka ühes või teises kontekstis käibel hoida. Kui aga moodsate tuulegeneraatorite puhul kasutatakse enamasti sõna '' "tuulik" '', ei maksa kõiki pukk- või hollandi-tuulikuid kohe ''tuuleveskiteks'' nimetada ainult seetõttu, et nad ajaloolised on.
| |
| − | ;Eesti keele terminite rikkus on lõpuks meie varandus, mille etümoloogiline kontekstitundlik kasutamine kajastab rääkija asjatundlikkust.
| |
| − | ---------------------------------------------------------------------------------------
| |
| − | ===Tuulikute tüübid===
| |
| − | Eesti alal on levinud kolme tüüpi tuulikuid - pukktuulikud, hollandi tuulikud ja peaga tuulikud. On ka üksikuid erikujulisi tuulikuid, mis oma erandliku konstruktsiooni või paiknemise poolest (näiteks hoonete katustel) on enamasti põhitüüpide tuletised, aga mis omaette tuulikutüüpe ei moodusta.
| |
| − | ====Pukktuulik====
| |
| − | Pukktuulik on Kesk-Euroopast pärinev tuuliku tüüp, kus tuuliku neljakandiline kere toetub tuuliku kesksele emapuule (sambale) ja kogu keret on vastavalt tuulesuunale võimalik ümber telje tuulde keerata. Eesti pukktuulikutel on üks paar kive ja mõnikord ka erinevaid kõrvalfunktsioone. Pukktuulik koosneb väga looduslähedasest toorainest.
| |
| − | Tuulik on üleni puidust ehitis, ka laudkatusega. Kivijalg, veskikivid ja kivilaager on ainukesed kasutuselolevad kividetailid. Ühenduste ja võllide jaoks on kasutatud separauda. Eesti pukktuulikuid iseloomustab üldiselt mördita laoga kivijalg ja päripäeva pöörlevad tiivad, kuigi on piirkondlikke erandjuhtumeid.
| |
| − | | |
| − | Pukktuulikuid käsitletakse eraldi antud kodulehe peatükis [[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#PUKK|Pukktuulik]].
| |
| − | | |
| − | [[File:KoppelM05.PNG|320x200px]]
| |
| − | [[File:KoppelM06.PNG|320x200px]]
| |
| − | [[File:KoppelM07.PNG|320x200px]]
| |
| − | | |
| − | ==PUKKTUULIKUD==
| |
| − | <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#SAAREMAA TUULEVESKID| ALGUS ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#AJALUGU| AJALUGU ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#PUKKTUULIKUD| PUKK ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[SISUPUU| PEAGA ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Kontakt| HOLLAND ]]</span style>
| |
| − | <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Special:Search| PÄÄSTMINE ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Weskiwiki| HOOLDUS ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Weskiwiki| PROJEKTID ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:130%">[[Weskiwiki| KONTAKT ]]</span style> <span style="background:#ebecf0; color:#4259a9; font-size:100%">[[Weskiwiki| English ]]</span style>
| |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | | |
| − | #ANKUR1Pukktuulikutest
| |
| − | PROOVIPARK:
| |
| − | [[Uurimus_"Saaremaa_tuuleveskid"#SAAREMAA TUULEVESKID| < TAGASI AVALEHELE ]]
| |
| − | < br / > <nowiki> ==Tekstirea katkestamine== <br/> <br/> <br/> </nowiki>
| |
| − | </div>
| |
| − | | |
| − | | |
| − | ==PUKKPEAGATUULIKUD==
| |
| − | [[Veskivaramu#SAAREMAA TUULEVESKID| < TAGASI AVALEHELE VESKIVARAMU ]]
| |
| − | </div> | |
| − | __NOTOC__
| |
| − | <br/>
| |
| − | | |
| − | {|
| |
| − | |
| |
| − | :Est
| |
| − | ::See koduleht annab ülevaate Saaremaa (saksakeelse nimega Oesel) tuuleveskitest. Vanasti oli Saaremaal üle 1200 tuuliku. Need tuulikud kuulusid peamiselt talupoegadele. Saaremaal on 3 tüüpi tuulikuid - pukktuulikud, nn peaga tuulikud ja hollandi-tüüpi tuulikud. Tänapäeval on Saaremaal veel mõned tuulikud alles, kuid see näeb võrreldes suure tuuleveskite ajastuga - mil igal lugupeetud talupojal või põllumehel oli oma tuulik - välja vaid rusupargina.
| |
| − | |
| |
| − | :Eng
| |
| − | ::This homepage gives an overview of the windmills on Saaremaa island (also known with its german name Oesel). In the past there existed over 1200 windmills on Saaremaa. These windmills were owned mainly by peasants. In Saaremaa exists 3 types of windmills - postmills, so-called windmills "with head' and dutch windmills. Nowadays there are still some windmills left on Saaremaa, but this looks only as a wreckage park compared to the great era of windmills - the time, when every respected peasant or farmer had his own windmill.
| |
| − | |}
| |
