Erinevus lehekülje "Veski" redaktsioonide vahel

(Created page with "'''Sõna "veski"''' on arvatavalt kujunenud sõnade "vesi+kivi" liitumisel ja lühenemisel. Algse sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikiv...")
 
 
(ei näidata sama kasutaja 23 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Sõna "veski"''' on arvatavalt kujunenud sõnade "vesi+kivi" liitumisel ja lühenemisel.
+
'''Sõna ''veski'' ''' on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast ''vesikivi (vesinkivi?)''
Algse sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi.
+
Murdeti on säilinud ka variandid ''veske'', ''veskivi''. <ref> Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012 </ref>
Kagu-Eestis kasutatakse veel tänapäevalgi vesiveskist rääkimisel sünonüümina "kivi"; näiteks "kivil käima" = "veskil käima".
 
Saaremaal on tuuleveskit tähistava lühema "tuulik" sõna kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - "vesik" .
 
  
 +
Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - <i>käsikivi</i>.
 +
Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina ''kivi''; näiteks <i>"kivil käima" = "veskil käima".</i>
 +
Saaremaal on ''[[tuuleveski]]'' lühema sõna ''[[tuulik]]'' ning ''tuuling'' kõrval olnud kasutuses ka ''vesiveski'' lühem versioon - ''vesik''.
  
 +
'''Mõiste ''veski'' ''' tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.
  
'''Mõiste "veski"''' tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.
+
Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus  ''veski'' töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina  käsitleti hoonet ja seadete  kogumit  loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.  
Varasemal ajal on olnud „veski“  ühtlasi ka töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina  käsitleti seadete  kogumit  loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.
 
  
 +
Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.
  
WeskiWikis on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna "veski" tähistab enamasti vesiveskit ja sõna "tuulik" tähistab tuuleveskit.
+
'''WeskiWikis''' üldiselt ja nimeloendites reeglina on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna '''<i>veski</i> tähistab enamasti vesiveskit ja sõna <i>tuulik</i> tähistab tuuleveskit'''.
  
[[Category:Mõisted]]
+
===Viited===
 +
 
 +
 
 +
[[Category:Molinoloogiline mõiste]]
 +
[[Category:Mõiste]]
 +
[[Category:Ajalugu]]

Viimane redaktsioon: 23. oktoober 2023, kell 20:53

Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi (vesinkivi?) Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. [1]

Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi. Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik ning tuuling kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.

Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.

Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus veski töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti hoonet ja seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.

Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.

WeskiWikis üldiselt ja nimeloendites reeglina on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna veski tähistab enamasti vesiveskit ja sõna tuulik tähistab tuuleveskit.

Viited

  1. Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012