Veski

The printable version is no longer supported and may have rendering errors. Please update your browser bookmarks and please use the default browser print function instead.

Sõna veski on arvatavalt tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast vesikivi (vesinkivi?) Murdeti on säilinud ka variandid veske, veskivi. [1]

Algse, pika sõnakuju moodustumise tõukeks võis olla teholoogiline eelkäija - käsikivi. Kagu-Eestis kasutatakse vanemas kõnepruugis (vesi)veski sünonüümina kivi; näiteks "kivil käima" = "veskil käima". Saaremaal on tuuleveski lühema sõna tuulik ning tuuling kõrval olnud kasutuses ka vesiveski lühem versioon - vesik.

Mõiste veski tähendab eelkõige jahvatus- või peenendus-seadet.

Algselt tähistas see eelkõige teravilja jahvatamise seadet. Hiljem muutus veski töötleva käitise üld-sünonüümiks, kus veskina käsitleti hoonet ja seadete kogumit loodusjõu (vee-, auru-, tuule-energia aga uuemal ajal ka elektri- ning kütuse-energia) kasutamiseks manufaktuurses- või mass-tootmises.

Veski toodangu täpsustamiseks kasutatakse vastavat eesliidet. Näiteks saeveski, villaveski , viinaveski, jahuveski, püüliveski.

WeskiWikis üldiselt ja nimeloendites reeglina on üksikveskite kirjeldamisel kasutsel lihtsustatud kirjapilt, kus sõna veski tähistab enamasti vesiveskit ja sõna tuulik tähistab tuuleveskit.

Viited

  1. Eesti etümoloogia sõnaraamat, Tallinn, 2012