Voldi tuulik
Ajalugu/Pärimus
- Tekst raamatust «Jõgevamaa pärandkultuurist" (2011)
Voldi küla arengut kiirendas raudtee valmimine 1877. aastal, peagi avati
kõrts, apteek, haigla, mitmed kauplused ning tekkisid mitmesugused
väikeettevõtted (sepikoda, meierei). Arengule andis hoogu juurde see, kui
1892. aastal hakkasid mõisad talusid müüma. 1877. a avati Voldi algkool.
Möldrikohta Tabiveres Koogi tee ääres ehitati ] 896. aastal elumaja ja
aasta pärast valmis juba puidust tuuleveski. Koht oli järjepidevalt ühe pere
käes alates 1914. aastast, kui Karl Tomson (Karl Toomsalu) selle ostis.
Ta tuli siia kolme lapsega ning siin sündis 1918. a veel poeg Eduard.
Maad oli ainult 0,75 ha ning metsa 3,5 ha. Siin jahvarati taludele vilja.
Veski jahvatas ka sõja ajal nii Saksa kui ka Vene sõduritele. Tuult pidevalt
ei jätkunud ja kui mul mli, siis pandi masinad kohe tööle, kasvõi öösel.
Julius Narits võttis möldriameti üle ning 1947. a valmisid salvede ja
kaaluga ait ning laut. Kolhoosiaja saabudes pandi talule maksud peale.
Riik võttis võlgade katteks hobuse, lehma, lamba, sea ja kanad. Lõpuks
tuli astuda Tormi kolhoosi liikmeks. Veski seadistati ümber ja siin sai ka
rohujahu jahvatada. Viimane mölder enne nõukogude aja lõppu oli Paul
Luige.
Esimesel võimalusel ostis Julius Narits veski kolhoosi käest tagasi
oma ühe kuu pensioni ehk 50 rubla eest. Vahepeal olid aga seadmed laiali
tassimd või hävitatud. Veskihoone ootab paremaid päevi - tuuliku pea
uuendamist ja tiivad taastamist.
