Vooremägi
Asukoht
Vooremägi ka Pikasilla Vooremägi on linnamägi Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas.
Vanema haldusjaotise järgi Rõngu kihelkond, Aakre mõis või Valga maakond, Puka vald.
Võrtsjärve lõunarannal, Purtsi jõe suudmest umb. 1,5 km kirde pool.
Mälestise kirjeldus
Vooremägi on omaette seisv mäeküngas, mis ulatub Väikese Emajõe suudmeluhast 10–11 m kõrgemale. Seal asus mägilinnus, mille õueala on ovaalse kujuga. Õueala ulatus põhja-lõuna suunas 45 m ja ida-lääne suunas 34 m ning pindala 1200 m².[2]
12 m kõrgune, ovaalse põhikujuga küngas on ilmselt olnud looduslikult voorjas pinnavorm. Praeguseks on selle nõlvasid järsemaks ( kuni 40°) muudetud ja selle arvel rajatud sõõrikujuline, umb. 1m kõrgune vall ümber künka. Lael leidub ka hilisemaid kaeviseid, mis pärinevad ilmselt viimase sõja päevilt. Maapoolsel jalamil kasvavad põlispuud (pärnad, kased ja männid). Nõlvadel paljandub tüse mulla- ja kultuurkiht. Mulla lähtematerjali pole näha, kuid tõenäoliselt on see moreen. Linnamäena olnud kasutusel muinasaja lõpul, nooremal rauaajal.[3]
Linnamäel tehisvall puudub ning mitmete sissekaevete tõttu on pealispind kohati ebatasane. Vooremäe jalamil asetseb 25 m laiune terrassivöönd. Terrassivööndi välisel serval asetseb 1–2 m kõrgune vallitaoline looduslik moodustis, mis on paremini jälgitav linnamäe lääne- ja põhjaküljel.[2]
Algselt oli mägi laiem ja lamedam. Linnuse asukohana kujundati see ulatuslikult ümber. Linnuse lõplik valmimine on miskipärast pooleli jäänud.[2]
Mälestise ajalugu
Leidude järgi kuulub linnus II aastatuhande algusse või I–II aastatuhande vahetuse aega.
Vooremägi on Ugandi muinasmaakonna läänepoolseim linnus. Laululava ja peopaik asusid Vooremäe ja Vortsjärve vahelisel kitsal maaribal. Vooremägi oli iseseisvusajal Valga-, Tartu-, ja Viljandimaa inimeste peopaigaks ja oli seda ka pärast soda. Peole tuldi maad mööda, aga ka veeteed pidi mööda Väikest-Emajöge ja Vörtsjärve. Vooremäe otsa on maetud laps, kes suri kevadisel ajal, kui veetase Vörtsjärves oli nii körge, et puudus ühendus kuiva maaga. Vooremäe lounaservas on näha kaevikuid, seal asus Punaarmee őhutőrje patarei. Pöhjaserva, praeguse lökkeplatsi alla, on maetud neli punaarmeelast, kelle laibad uhuti 1945. a kevadel Vooremae randa.
Arheoloogilised uuringud
1952. aastal uuriti Harri Moora juhatusel õuepinda. Selle töö käigus tehti kindlaks kultuurkiht. Leiti loomaluid, telliskiviprügi ja kedral valmistatud savinõu kilde.
2009. aastal kaevas arheoloog Martti Veldi linnuse õuealal ja linnamäe jalamil oleval asulakohal. Selle arheoloogilise kaevamise peaeesmärk oli määrata muistise vanus ja kultuurkihi paksus.[4]
Viited/Välislingid
H. Moora. Muistsete linnuste uurimise tulemustest Eesti NSV-s.
- ↑ https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=1708
- ↑ 2,0 2,1 2,2 E. Tõnisson, Eesti muinaslinnad, 2008, lk 304.
- ↑ https://eelis.ee/yrg/-2030123246
- ↑ Evald Tõnisson. Linnamäed ja maalinnad. Tallinn, 1966, lk 65–66.
