Tallinna tööstuse häll: erinevus redaktsioonide vahel

Resümee puudub
 
(ei näidata sama kasutaja 171 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br>
''Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.'' <br>
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske.
'''Aleksander Kivi''' , Anto Juske.
 
__NOTOC__
 
 
==Ülemiste järv==
==Ülemiste järv==
<!--
Järv Tallinna kaguserval. <br>
Järv Tallinna kaguserval. <br>
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; harvem [[Paberijärv]], sks ''Obersee''.<br>
Kaasaegne levinuim nimi on '''[[Ülemiste järv]]'''. <br>
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. <br>
Teised nimed: [[Järveküla järv]], [[Mõigu järv]] või [[Kuningajärv]]; harvem [[Paberijärv]], sks ''Obersee''. <br>
Veekogu kood: VEE2005900 <br>
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, mil järv kuulus Taani kuningale. <br>
 
Alates 15. sajandi keskpaigast on järv Tallinna linna valduses. <br>
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest '''36,5 m''' kõrgemal. Suuruselt '''3. järv''' Eestis, veekogu pindala on umbes '''944 ha''' (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus '''3,3 m'''). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. <ref>Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019</ref>
Veekogu kood: VEE2005900. <br>
 
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest '''36,5 m''' kõrgemal. Suuruselt '''3. järv''' Eestis, veekogu pindala on umbes '''944 ha''' (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus '''3,3 m'''). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. <ref>Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019</ref><br>
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel eraldunud lahesopist. <ref>Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.</ref>  <br>
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes '''8000''' aastat tagasi) pinnakerke tulemusel merest eraldunud lahesopist. <ref>Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.</ref>  <br>
Ülemiste järv on pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud, edelaotsas laiem veekogu. Teravneva kirdeotsani ulatub Tallinna hoonestik, idas ja lõunas ümbritsevad järve soised heinamaad, kagus põllustaud kõrgendik, kus paiknevad Mõigu ja Järveküla asula. Läänes ja loodes piiravad järve kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - läänes ja loodes liivased, lõunas turbased, idas kamardunud, kirdes lubjakiviklibused. <br>
Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,3-1,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. <br>
M. ja K. Porki andmeil oli taimestik 1965. a. liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktonit leidub järves rohkesti. M. Pork on leidnud siit ühe haruldase ränivetika. Zooplanktonit on järves üsna palju, leitud liikide arv on üsna suur (56); leidub haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku oli 1958. a. vähe. A. Järvekülg on leidnud hulga haruldasi karpvähilisi. Järve kaldavees võib näha lainetuse mõjul taimejuurtest moodustunud "järvepalle", mis meenutavad väliselt ehtsaid järvepalle, aidates seletada viimaste teket. <br>
Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. Esineb peledit.<br>
Ehkki Ülemiste järve veetase veetarbimisest tungitult suures ulatuses kõigub, on sealne linnustik M. Kahru andmeil muutunud liigirikkamaks ning arvukamaks. <br>
Eesti limnoloogia ajaloos etendab Ülemiste järv küllaltki tähtsat osa kui esimene mitmekülgselt uuritud Eesti järv. Uurimised toimusid aastail 1904-05 ja nende tulemusena ilmus 1908. a. G. Schneideri koostatud suurejooneline monograafia "Der Obersee bei Reval".
<ref>Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977</ref>
 
Ülemiste järv teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba '''15. sajandist alates''' niinimetatud '''[[Veerenni kanal]]i''' kaudu. Intensiivne  veevõtt järvest ja selle töötlemine joogiveeks algas veepuhastusjaama rajamisega 1927. aastal ja edaspidi on läbivool järvest pidevalt suurenenud. Tänapäeval kuulub Ülemiste järv Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse ja seda majandab AS Tallinna Vesi.<br>
Suurim sissevool Ülemiste järve on '''Pirita-Ülemiste kanal''' ehk Vaskjala-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud '''[[Kurna oja]]''' ehk Mõigu oja. Vett lisavad  mõningal määral ka põhjaallikad. <br>
Looduslikuks väljavooluks oli varem '''[[Härjapea jõgi]]''' (nimetatud ka Härjapea ojaks), tänapäeval toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu ja liigvee ülevool Kadrioru suunas, endise [[Peetri kanal]]i kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses.
-->
 
==Ülemiste Vanake==
<!--
Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuv Ülemiste järv on olnud aldis päris mitmeid kordi all orus asuvat linna ohtlikult üle ujutama kui mitte just uputama. Ilmselt seetõttu on sündinud ka legend Ülemiste Vanakesest.
 
'''1708'''. aasta novembris murdis järv läbi kaitsemüürist ja liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.<br>
1758. aastal kippus järv aga kuivama. Siis arvati, et järv on kuskil leidnud maa-aluse äravoolukoha ja jookseb merre. Ometi osutus see kartus põhjendamatuks, sest järgmistel aastatel hakkas veetase taas tõusma.


===Ülemiste Vanake===
Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuvale [[Ülemiste järv]]ele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine.
Seetõttu on ajaloos olnud mitmeid kordi hetki, mil on tekkinud oht all orus asuvas linnas tõsiste üleujutuste tekkimiseks, kuid mitte just lausa linna täielikuks uputamiseks. Sellest ilmselt on sündinud ka legendid [[Ülemiste Vanake|Ülemiste Vanakesest]].<br>
'''1708'''. aasta novembris murdis järv läbi liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.<br>
'''1718'''. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.<br>
'''1718'''. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.<br>
'''1761'''. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.<br>
'''1761'''. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.<br>
1783. ja sellele järgnevatel aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust. Pärast seda tõusis veetase kõrgele uuesti 1807. aastal. Järve madalamatele kallastele paigaldati liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
'''1783'''. aastal aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust. <br>
'''1807'''. aastal paigaldati järve madalamatele kallastele liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.<br>
'''1867'''. aasta mai teise poole suur sulavesi tõstis järve vett niivõrd, et vesi uhtus Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. Järgmine läbimurre toimus varsti . Tartu maanteee kohalt peatselt toimunud uus läbimurre mis oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune. <br>
'''1879'''. aasta 5. juunil toimus vee läbimurre Tartu maanteele uue veevarustussüsteemi ja magistraaltorustiku jaoks kaevatud süvendi kaudu. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. <br>
'''1923'''. aastal tõusis veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.
===Linda kivi===
Linda kivi ehk Lindakivi on suur kivi Ülemiste järve idakalda lähedal. Sisuliselt moodustavad Lindakivi neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on '''7,1 x 5,2 x 5,1m ja ümbermõõt=19,2m''' Linda kivi on kaitstav loodusmälestis. <ref>Info: https://et.wikipedia.org</ref><br>
* ''Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl.'' <ref> (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).) </ref><br>
* ''Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis.'' <ref>
(ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).) </ref>


'''1867''' aasta kevad oli hiline, veel mai algul oli lumetuisku ja külma ning sula algas maikuu teisel poolel. Veepind Ülemiste järves tõusis iga päevaga. Kuberner ja linnavalitsus moodustasid komisjoni, mis pidi seisukorda uurima ning kaaluma vastuabinõusid. Sel ajal, kui komisjon järjekordsel koosolekul olukorra tõsidust arutas, murdis vesi Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. See õnnestus sulgeda, kuid järgmine läbimurre Tartu maantee kohalt oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune.
==Kanalid==
===Lüüsid===
Härjapea jõe algusesse ehitatud lüüsid ja lüüsihooned kronoloogilises järjestuses
*Ülemiste Kuningaveski lüüs (liigveelask)
*Veerenni kanali lüüs ja lüüsimaja (Watterhaus, 1689)
*Peetri kanali (Kadrioru kanali) lüüs koos lüüsimajaga
*Paberivabriku leotustiikide lüüs
*Tartu maantee veevarustuskanali lüüs
*Tallinna Vesi veepuhastusjaama liigveelask
===Härjapea kanal===
Algselt looduslik jõgi, hiljem järk-järgult kanalisse suletud [[Härjapea oja]].<br>
[[Härjapea jõgi|Härjapea]]  oli jõgi, mis voolas [[Ülemiste järv]]est läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.<br>
Jõe lähteks võib pidada [[Ülemiste järv]]e so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~ca 8 m/km, seega oli see suurima languga jõgi Eestis, ületades Piusa jõe langust 4 korda!
*Looduslik jõesäng kanaliseeriti ja kaeti kattega esmalt lõik [[Ülemiste järv]]est kuni [[Ülemiste Kuningaveski]]ni nn [[Veerenni kanal]]i rajamise käigus.
*Kanaliseeriti Juhkentali sõjaväelinnakus asunud jõe lõik.
*EW ajal ehitati Härjapea jõe kollektor Tallinna kesklinnas jõe alamjooksule kuni sadamani.
*1950.ndatel viidi kanalisse Juhkentali ja Tiigiveski vaheline lõik.
===Veerenni kanal===
Ülemiste järv oma Härjape jõe väljavoolu kaudu teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba '''14. sajandist alates''' nn '''[[Veerenni kanal]]i''' kaudu. <br>
'''1345'''. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt [[Kuninga järv]]est, tänapäevase nimega [[Ülemiste järv]]est vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.<br>
[[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] kõige ülemise veski ([[Ülemiste Kuningaveski]]) paisu juurest (nn tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati '''4 km''' pikkune nn "veerenn"  linna müürideni Harju värava juures. Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga: [[Harjuvärava veski]], [[Karjavärava veski]] ja [[Viruvärava veski]] <ref>"Tallinn (Reval).Keskaegsed kindlustused." Rein Zobel , Eesti Kunstiakadeemia 2011. </ref> <ref>http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129</ref>
<br>
Tollaste Tallinna rae arveraamatute järgi oli kanali rajamise eeltööde (u ~1396) ning Veerenni kanali ehituse tehniliseks juhatajaks '''[[Johannes Bonnynghof]]'''. Tema looditud ligi 4 km pikkune kanal oli oma aja '''hüdrotehniliseks suursaavutuseks'''. Äärmiselt täpsed nivelleerimistööd võimaldasid kanali trassi nii valida, et ehitamisel ei tekkinud lähtekoha ja kesklinna (Harjuvärava paistiigi) maapinna suurte kõrgusvahede tõttu kanali uhtumise ohtu. Sellest johtuski, et '''1417'''. a. palus Riia ordumeister von Spanheim teda Riiga tööle, et aidata neid nivelleerimistöödel Daugava jõe vee juhtimisel linna vesiehitistesse.
===Peetri kanal===
[[Peetri kanal]] ka [[Peetri veejuhe]] või [[Kadrioru kanal]] või harvem [[Lasnamäe veekanal]]
===Tartu mnt veevarustus-kanal===
===Paberivabriku veekanal===
===Veepuhastusjaama liigveelask===


'''1879''' 5. juunil toimus läbimurre ning lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi. Kõneldi laste ja ühe mehe uppumisest, kuid ametlikku kinnitust sellele ei leitud. Suur uputus tõstis esile tõelised sangarid. Tuttelbergi-nimeline noormees päästis kümneid lapsi ja vanureid algul ratsahobusega ning hiljem paadiga. Sõjaväeosadest saadeti 150 meest läbimurdekohta kinni toppima, mis lõpuks ka visa tööga õnnestus. Seekordset üleujutust soosis asjaolu, et tollal rajati Tartu maantee kohal veevarustussüsteemi ning uue magistraaltorustiku jaoks kaevati kanalit, mis ulatus Ülemiste järvest Lasnamäe nõlvakuni.
==Ülemiste/Juhkentali veskikaskaad==
===Ülemiste Kuningaveski===
[[Ülemiste Kuningaveski]] ka [[Ülemiste veski]] või [[Kuningaveski]]. Esimene veski Ülemiste väljavoolul. Tõenäoliselt oli veski rajatud '''13. sajandi esimesel poolel'''.  
Veski asus Ülemiste mäe järsul nõlval.<br>
Algul oli veski kuninga so Toompea linnuse komtuuri valduses ning töötas '''[[viljaveski]]na'''.<br>
Kui Taani kuningas Waldemar IV andis '''1345'''. a. Tallinna raele õiguse juhtida vett linna vallikraavidesse Härjapea jõestja rajada veskeid, siis oli tingimuseks, et ei kannataks riigile kuuluva [[Ülemiste veski]] veerežiim, vastasel juhul peab raad võtma veski oma valdusse.
Põuastel aastatel oli järves vett vähe, veski töörežiim sai häiritud ning raad oli kohustatud 1349. aastal võtma selle oma valdusse. Komtuuri nõudel pidi raad tasuma igal aastal selle eest 20 marka tollases vääringus ning lubama seal komtuuril jahvatada tasuta Toompea vilja.<br>
1689. aasta kaardil on veskit kujutatud kaksikveskina (''Alte und Neue Mühle'')<br>
'''1768'''. aastani töötas veski [[viljaveski]]na, seejärel hakati seal tamme-, kuuse-ja pajukoori purustama ([[suruveski]]na või [[haamerveski]]na või [[kollerveski]]na) nahaparkimise otstarbeks. <br>
'''1786'''. aastal seadistati veski ketrus- ja sukavabrikuks, kus vee jõul töötasid esimesed tekstiilitööstusmasinad Tallinnas.<br>
'''1844'''. aastal anti veski rendile kaltsude purustamiseks. <br>
'''1878'''. aastast tegutses seal villa- ja siidiketramise ning kudumise tööstus.<br>
'''1902'''. aastal ehitati veski ümber sõjaväe kasarmuks. <br>
'''1916'''. aastal müüdi ülemiste veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes selle vabrikuhoonete laiendamisel <br>
'''1936'''. aastal lammutas.<br>


Üleujutuse ohtu on olnud ka hiljem. Anton Uessoni andmeil tõusis 1923. aastal veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.
===Juhkentali ülemine veski===
Ka [[Jauchi veski]] või [[Juhkentali veski]] , algselt [[Juhkentali paberiveski]]
'''1531'''. aastal ehitas turvissepp Wilm Platensleger [[Ülemiste veski]]st pisut allavoolu, linnalt renditud krundile vee jõul töötava [[katelsepa-veski]] ehk vasepaja.<br>
'''1664'''. aastal, pärast tollase veskiomaniku surma, ostis selle Lorenz Jauch, kes oli Härjapea jõe äärde ehitanud endale suvemõisa
Jauehenthali (millest tulenes hilisem eestipärasem piirkonna üldnimi Juhkental). Jauch ehitas vasepaja ruumidesse [[paheriveski]] (1689. a. kaardil ''Papir Mühl'')<br>
Paberit valmistati tol ajal kaltsudest; paberitoodang ei saanud olla väga suur, sest puudus küllaldane hulk kaltse (kaltsukogujaid oli vaid kaks). Veskiomanikud vaheldusid, neil tekkis paberi realiseerimisega raskusi. Põhjasõja mõjul majanduselu soikus. 29. septembril 1710 kapituleerus Tallinn Vene vägedele.<br>
'''1713'''. aastal ehitati seisma jäänud paberiveski Tallinna rae korraldusel ümber [[kalelsepaveskiks-vasepajaks]] ja renditi katelseppade tsunftile. <br>
'''1870'''. aastal muudeti veski [[villaveski]]ks, kus tegutses ketrus-, kudumis- ja kangavärvimistööstus. Mõnda aega töötas veski ka [[vanutusveskina]] sks ''walkmühle''. <br>
'''1916'''. aastal müüdi veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes seda kasutas mehaanikatöökojana.


Praegu Ülemiste järve vesi enam linna ei ohusta[viide?]. Viimati oli järve veetase ohtlikult kõrge 2004. aastal[5].
===Juhkentali alumine veski===
Ka [[Seemisnahaveski]]<br>
Juhkentali veskist natuke allavoolu ehitati uus paistiik ning sellele veski, kus pargiti väikeloomade nahku ning valmistati neist pehmet seemisnahka.<br>
Veski esmane ehitusaeg ei ole teada. <br>
'''1605'''. aasta 22. detsembri ürikutes on märgitud, ei seal tehti suuremaid ümberehitustöid.<br>
'''1689'''. aasta kaardil on see veski märgitud vanutusveskina (''Walkmühl). <br>
Kõrvalharuna töötas ühel vesirattal vasepada. Veski tegutses '''1866'''. aastani.<br>
'''1906'''. aastal hakati veskit kasutama parketivabrikuna ning '''1921'''. aastast on seal sepikoda ning garaazid.


==Poolamäe/Keldrimäe veskikaskaad==
===Poolamäe veski===
[[Poolamäe veski]] ehk [[Püssirohuveski]] või [[Vasepaja veski]] ka [[Uus Vasepada]]
Juhkentali veskitest allavoolu järgmisena oli Härjapea jõel praeguse Staadioni tänava otsa kohal katelseppade ametile kuulunud vasepada. <br> Esimene viide sellest veskist on pärit '''1675'''. aastast. <br>
Ka 1689. aasta kaardil on see märgitud uue vasepajana (''Neuer Kupfer hammer''). <br>
Võib arvata, et vasepada tegutses juba sajandeid varem, kuna vasest tarbeesemete (katlad, veenõud, kannud jm.) järele oli suur nõudmine. <br>
Vasepada hävis Põhjasõjas. '''1729'''. aastal taotles katelseppade amet raelt raha uue vasepaja ehitamiseks. Rae otsusel taastati linna
kulul uus vasepada 1731. aastal Juhkentali paberiveski asemele.


===Tiigiveski===
[[Tiigiveski]] ehk [[Tallinna Tiigiveski]] või [[Tiigiveski Tallinnas]]. Varem [[Nunnade veski]] või [[Piiskopi veski]]. Tehnoloogiatüübilt suruvanutusveski.
Suurema veelangu kohas paiknes veski, mida tunti Tiigiveski nime all. See oli kuulunud algselt Mihkli nunnakloostrile, kes selle
1354. aastal müüs Tallinna linnale. Linn rentis veski edasi viljaveskina.
1689. a kaardil on veski märgitud/tähistatud vana [[vaseveski]]na (''Alter Kupffer hammer'').
17. sajandil läks veski eravaldusse ning seadistati valgenaha parkalite nahamuljumlse või seemisnahaveskiks.
1716. aastal rajas Admiraliteet sinna saeveski ja 1729. aastal rajati sinna veel erivesirattaga jahuveski. Mõlemad veskid olid oma
asukoha tõttu nende omanikele tulutoovad, ega muidu poleks olnud võimalik nende püsimine 160 aastat.
Seoses tööstuse arenguga Tallinnas ostis kaupmees E. Johanson 1887. aastal [[Tiigiveski]] hooned endale ja kasutas neid kaltsude
purustamiseks oma uue paberivabriku vajaduseks. Taimestiku vohamise tõttu täis kasvama hakanud paistiik täideti 1913. aastal „Estonia" teatrihoone ehitusel väljakaevatud pinnasega, tiigi kohale rajati linnavolikogu otsusel park ja puukool.


Aastatel '''1718, 1867 ja 1879''' oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.<br>
==Jaaniveski/Seegiveski veskikaskaad==
===Jaani-Seegi jahuveski===
[[Jaaniveski]] ehk [[Seegi veski]] või [[Jaani seegi veski]]. sks k ''[[St. Johannes Mühle]]'' või ''[[Johannis Mühl]]'' 1689.
Jaaniveski on üks vanimaid veskeid Tallinna linnasarase piirides, mis rajati juba 13. sajandi esimesel poolel (esmaselt mainitud
ürikutes '''1237'''. a.). <br>
Algselt kuulus viljaveskina Johannese hospidalile (rahvapäraselt Jaani seegile), kus hooldati ja raviti pidalitõbiseid.<br>
Varem oli veskihoone puust, kuid '''1408'''. aastal ehitati kivihooneks.
Veskihoone on paaril korral täielikult maha põlenud; viimati taastati veskit '''1756'''. aastal.
Viljaveski töötas kuni '''1886'''. aastani, mil B. Johanson rajas sinna paberivabriku.
'''1898'''. aastal ehitati veskihoonele teine korrus peale ja sellisena püsib see tänaseni (1990 ?).


Folklooris on Ülemiste järv üsna tähtsal kohal. Muistendid leinavast Lindast ja Ülemiste Vanakesest on üldtuntud. On lugusid Ülemiste järve rändamisest, järve tekkimisest maa alla vajunud kiriku kohale jne.<br>
===Jaani-Seegi valtsveski===
Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn - '''Linda kivi'''.<br>
Ka [[Jaani-Seegi suruveski]] või [[Jaani-Nahaveski]]. <br>
-->  


==Linda kivi==
Veski asus Jaaniveski lähedal, Härjapea jõe peaharul.<br>
  <!--
1431. aaslal rajas linn sinna püssirohuveski, 1684. aastal saeveski, 1687. aastal nahaveski (nahavabriku). <br>
===Ülemiste järve tekkimise lood <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarve-tekkimise-lood/</ref>===
1866. aastal veski likvideeriti, vabanenud ruumidesse ehitati Tallinna esimene mehaaniline leivavabrik, <br>
1886. aastal sai aga Jaaniveski omandanud H. Johanson sellegi veskiala oma paberivabriku tarbeks.<br>


Linda poolt nutetud pisaraist tekkinud Ülemiste järv Tallinna külje all.
===Jaani-Seegi saeveski===
Jaaniveskist pisut allpool, kohas kus Härjapea harud taas ühinesid, asus viimane Härjapea vee jõul töötav veski.
See töötas algul saeveskina (1686. a kaardil) ja hiljem ka viljaveskina. Millalgi läks see veski Tallinna kingseppade ameti omandusse, kes seal rajas parkalitöökoja ja suruveski parkkoore purustamiseks ning pargitud nahkade töötlemiseks.
Veski hävis Põhjasõja ajal. 1712. aastal taastati seal nahaparkali töökoda ning 1783. aastal rajati sellegi veski asemele nahamanufak-
tuur. 1921. aastal moodustati Nahatõöstuse Aktsiaselts "Union", mis 1940. aastal nimetati "Kommunaariks".
-----------------------------------------------------------------------------------


Ülemiste järv (ka Obersee, Järveküla järv, Mõigu järv, Kuningajärv) asub Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas. Järve pindala on 9,6 km², sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste on Eestis pindalalt kolmas looduslik järv Peipsi ja Võrtsjärve järel (varem kolmas olnud Mullutu-Suurlaht on jagunenud väiksemateks osadeks).
=Juhkentali mõis=
 
1) Ennemuiste pidand Kalevi naene Tallinna ehitama, Toombemäe kand põlle sees kokku. See on vanarahva luuletus. Vana Kalev hakand merd tühjaks jooma, olla takka läind lõhki ja Ülemiste järv oli jäänd selle asemele. Ma olen kuuld seda vanarahva käest, mitme ja mitme käest.
(Jutustaja ei ole «Kalevipoja»-teost üldse lugend ega tea sellest midagi.)
ERA II 192, 436/7 (5) < Hageri khk. ja v. — R. Põldmäe < Juhan Tomps, 67 a. (1938).
Vrd. muist. 378.
 
2) Kalev surd maha, surnust peast maetud sinna, põllega Linda tassind kivid sinna Toombemäele. Sellest tuld Tallinn. Kalev läks lõhki, ta kere jäi maha. Meri on jo hulga alla jäänd, ta ikka hulga jõi ära küll.
ERA II 192, 437 (6) < Hageri khk. ja v. — R. Põldmäe < Juhan Tomps, 67 a. (1938).
Vrd. Neitsikivi, muist. 99—115.
 
3) Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal. Korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära. Mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis.
ERA II 114, 197/8 (3) < Tallinn — R. Põldmäe < Kristine Lettner, 75 a. (1935). Vt. ka: ERA II 228, 503 (30) < Ridala, Sinalepa v., Lannuste k. < Mässu v., Kokuta k. — E. Sammel < vanaema (1939): järve nutab Linda, Kreutzwaldi mõjud. — ERA II 124, 164 (135) < Halliste, Vana-Kariste v. — L. Takk < Mari Kandraška, 68 a. (1936).
 
4) Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)
 
; Allikas:Ajakihid.ee <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarve-tekkimise-lood/ </ref>
 
 
 
===Linda kivi ehk Lindakivi Ülemiste järves<ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/</ref>===
 
Lindakivi asub Ülemiste järve idakaldal.
 
Lindakivi on laiemas mõttes neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on 7,1 x 5,2 x 5,1m ü=19,2m
 
Info: https://et.wikipedia.org
Muistendid
 
1) Ülemiste järves on neitsi rüpekivi. Neitsi on ta sinna viind. Seda öelnud ka Uuemõisa tark.
ERA II 20, 355 (3) < Jüri, Rae v., Vaida k. – R. Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929).
 
2) Neitsit kandis põllepaelas Ülemiste järve kivi sel ajal, kui Tallinn tehti. Ta toond selle linna aluskiviks. Tal tulnud järsku üks vale mõte meele, põllepael läind katki ja kivi kukkund sinna maha, kus ta praegugi veel seisab.
ERA II 18, 377 (l) < Harju-Jaani, Peningi v., Kadakaotsa k. – R. Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929).
 
3) See suur kivi, mis Ülemiste järves on, pidada olema Linda Kurna männikust viinud. Seal männikus on praegu veel nii suuri ja palju suuremaid kiva.
H II 58, 5 (7a) < Jüri – J. Saalverk < Jaan Peitong < isa, sünd. 1814 (1896).
 
4) See suur kivi, mis Ülemiste järves on ja ühes ennemuistses jutus räägitakse, Linda olevat teda sinna viinud. Räägitakse veel, et Jeesus olla ka Eestimaal käinud imetegusi tegemas ja olla selle kivi sinna järve visanud. Järve kallas kasvab sealt aga ühtepuhku järve sisse edasi, aga see jutt räägib, et see kivi Jeesusest maailma ajamõetjaks on pandud ja ühtepuhku kalda ligemale tuleb. Kui ta üsna järvest välja kaldale saab, siis tuleb maailma ots.
H II 58, 167 (5) < Jüri, Kurna v. – J. Saalverk < Jüri Winkelberg < vanaema (1896).
Vt. ka: Legendid, muist. 371-372.
 
5) Kalev on visand suure kivi Ülemiste järve. Tahtnud linna peale visata.
ERA II 20, 362 (13) < Jüri, Rae v., Vaida k. – R. Põldmäe < Kristjan Hannibal, 78 a. (1929).
Vrd. Kivi Tallinna linna pihta, muist. 31, 37, 72.
 
6) Pärnu jões Taali vallamaja kohal asub suur kivimürakas, millest kõneldakse järgmist: kaugel muinasajal ehitanud Olev ja Kalev Eestimaale linnu: Kalev ehitanud Riiat ja Olev Tallinnat. Kui Olev ehitanud Tallinna Oleviste kiriku ühes selle pika torniga, saanud Kalev kadedaks ja tahtnud kaaslase tööd hävitada. Ta võtnud suure kivi ja visanud Riiast Tallinna suunas. Kivi aga ei tabanud märki ja kukkus Ülemiste järve, kus ta praegugi Linda kivi nime all asetseb.
Olev, nähes kaaslase kurja kavatsust, visanud samuti kiviga vastu. Et ta jõud aga Kalevi omast hulga nõrgem oli, siis lendas kivi ka ainult poole Tallinna ja Riia vahelisest maast ja langes Taali vallamaja juures Pärnu jõkke, kus ta seisab tänini.
ERA II 235, 173/4 (9) < Tori khk. ja v., Tõia k. – A. Varendi < Juhan Varendi, 46 a. (1939).
Ka: J. Jung, Muinasaja teadus II, lk. 68 (3); III, lk. 53 (28).
ERA II 36, 465 (56) < Pilistvere, Imavere v., Taadikvere k. – R. Viidebaum < Kaarel Naarits, 80 a. ja Ann Naarits, 70 a. (1931).
Vt. ka: Kalevipoja Võnnu kivi, muist. 2, 25 D; Kivid kirikute pihta, muist. 38-45:
Oleviste kirik, muist. 322; Kivi Ülemiste järves, muist. 72.
 
7) Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)
 
;allikas: ajakihid.ee <ref>https://uus.ajakihid.ee/2019/12/12/ulemiste-jarv-linda-kivi/</ref>
 
 
Ülemiste järv olevat vanal ajal Mõigu mõisa põld olnud.
Veel  praegugi olla Ülemiste järves kiviaedasid ja -varemeid näha.
Kord kündnud Mõigu mõisa sulased põllu peal hilis6htuni  nagu tavaliselt.
Õhtul ei viitsinud sulased atrasid p6llu pealtära, sest hommikul oli vaja ju edasi künda.
Öösel kuuldud selle põllu peal hüüdmist: "Järv tuleb! Järv tuleb!"
Selle hüüdmise peale hakanud ühest sügavast allika moodi kuristikust vett ühes kaladega välja voolama.
See allikakoht olevat praegu jäve  keskel alles.
Hommikuks olevatki praegune Ülemiste järv oma koha saanud, Mõigu mõisa põllud ühes atradega aga vee alla jäänud.
Räägitakse, et need sahad olevat järve põjast üles leitud.
Ülemiste järvest voolavat üks maa-alune jõgi Harku järve ja vesi voolavat seal  kangesti  hoogsalt.
Sellest tulla ka see, et Üemiste järves samad kalad elavad kui Harku järes,
sest  maa-alust jõge mööda saavad nad ühest järvest teise liikuda.
 
 
-->
 
==Veerenni kanal==
 
==Lüüsihooned==
!-->
==Härjapea jõgi==
Riho
WeskiWiki
Otsing
Otsi WeskiWiki
Muutmisel on "Härjapea jõgi"
NamespacesLõpeta jälgiminePage actionsLoeMuuda
Vaata  [https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4rjapea_j%C3%B5gi vikipediast]
 
==Nimi/Nimed==
Enamlevinud nimi: [[Härjapea jõgi]], teised nimed: [[Härjapea oja]], [[Härjapea kanal]], ''[[Retschka]]''. <br>
[[Härjapea jõgi]]  oli jõgi, mis voolas [[Ülemiste järv]]est läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.<br>
Härjapea jõgi oli keskajal linna veerikkaim jõgi ja tähtsaim vooluveekogu.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet 2013, lk 58.</ref>
 
Jõe lähteks võib pidada [[Ülemiste järv]]e so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~~ ca 9 m/km, seega suurima languga jõgi Eestis!
 
==Asukoht/Paiknemine==
 
Härjapea sai alguse Ülemiste järvest ja voolas mööda praeguse [[Siselinna kalmistu]] linnapoolset piiri ning pöördus apostliku õigeusu kalmistu väravate lähedal kaarega [[Juhkentali tänav]]a poole, moodustades selle äärde [[Tiigiveski]] paistiigi (praeguse [[Tiigiveski park|Tiigiveski pargi]] piirkonnas). Juhkentali tänava piirkonnast kulges jõgi rööbiti [[Veski tänav (Tallinn)|Veski]] tänavaga praeguse [[Mardi tänav]]ani, sealt üle [[Liivalaia tänav]]a [[Maakri tänav]]a kohal ja [[Kivisilla tänav]]a kaudu edasi [[Tartu maantee]] algusest diagonaalselt üle [[Gonsiori tänav]]a [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja praeguse [[Pronksi tänav]]a ristumiskohani, kust jätkas mööda [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänavat]]. [[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi]] ja [[Ahtri tänav]]a nurgalt käänas jõgi järsult paremale ning vähem kui sada meetrit teisel pool [[Uus-Sadama tänav]]at suubus [[Tallinna laht]]e.
 
Viimaste aastatuhandete jooksul toimunud pideva [[glatsioisostaasia|maakerke]] tagajärjel on meri Tallinnast järjest põhja poole taandunud ja Härjapea jõgi muutus seetõttu aja jooksul pikemaks. Kui veel keskajal oli jõe suue praeguse Tartu maantee alguse kandis, siis 20. sajandi alguseks oli jõe pikkus järvest kuni mereni praeguse sadama lähedal umbes 4,5 km.
 
Härjapea jõel oli mitu lisajõge, nendest veerohkeim oli allikatest toituv [[Mardi oja]], mis voolab tänapäeval samuti maa all [[kanalisatsioon]]itorustikus.
 
Härjapea jõe järgi on saanud nime [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänav]].
==Ajalugu==
[[13. sajand Eestis|13. sajandil]] rajati Härjapea suudme lähedal asunud kivisilla (praeguse [[Kivisilla tänav]]a) lähedusse jõe idakaldale (linna poolt vaadates vastaskaldale) [[Jaani seek|Jaani seegi]] pidalitõbiste ravila ehk [[leprosoorium]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Erki Russow]]|url=https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|pealkiri=Tallinn 800: esimene kirjalik märge linnaasutusest|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=20. aprill 2019 10:30|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190420101231/https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|arhiivimisaeg=2019-04-20}}</ref>
 
Härjapea jõe äärde tekkis [[Kivisilla eeslinn]] ja paiknesid soodsa languse tõttu mitu [[vesiveski]]t (sh [[Ülemiste veski]], [[Jaaniveski (Tallinn)|Jaaniveski]] ja [[Tiigiveski]]), millest nii mõnegi juurde kujunes hiljem suurem tööstusettevõte. [[14. sajand]]i alguseks oli Tallinnas 5–6 Härjapea vee jõul töötavat veskit. Tiigiveski rajati juba 13. sajandil ja kuulus algselt [[Mihkli nunnaklooster|Mihkli nunnakloostrile]]. Tiigiveski/Liivaoru veskid töötasid Tiigiveski paistiigi veevarudel.<ref name="45tnC" />
 
Ühe hüpoteesi järgi on Härjapea jõgi saanud nime muinasajal Härjapea (Härjänpää vms) nime kandnud [[neem]]e järgi, mis sai 15.–16. sajandil uueks nimeks [[Toompea]].{{lisa viide}}
 
[[29. september|29. septembril]] [[1345]] andis [[Taani kuningas]] [[Valdemar IV]] [[Tallinna raad|Tallinna raele]] ja linna kodanikele õiguse juhtida vett Tallinna [[vallikraav]]idesse Härjapea jõest, ojadest ja allikatest ning samuti lubati rajada veskeid. Tingimuseks oli, et ei kannataks [[Ülemiste veski]] veerežiim.<ref>[[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. "Tallinna vesi ja sajandid. 550 aastat Tallinna veevarustust". Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1967 </ref>
 
Alates sellest aastast toitis jõe vesi selleks spetsiaalselt [[Veerenni#Ajalugu|tehtud kanali kaudu]] ka [[Tallinna linnamüür]]i lõuna- ja idapoolset vallikraavi. Härjapea vanas jõesängis voolab mõnikord vett tänapäevalgi: sellest annavad märku nt Maakri tänava üleujutused sula ja suurvihmade aegu.
 
[[Pilt:Map of Tallinn, 1810.jpg|pisi|Tallinna linn ja Härjapea jõgi 1810. aasta linna kaardil]]
[[Pilt:План города Ревеля 1876.png|pisi|Tallinna linn ja Härjapea jõgi 1876. aasta linna kaardil]]
[[Pilt:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Härjapea jõgi 1910. aasta linna kaardil]]
[[1688]]. aasta linnaplaan (koostanud [[Samuel Waxelberg]]) näitab Härjapea jõel 8 vesiveskit (lähtudes ülemjooksult): 1. [[Ülemiste veski]]; 2. [[Vase-Paberiveski]]; 3. [[Suru-seemisnahaveski]]; 4. [[Vaseveski]]; 5. Suru-[[Tiigiveski]]; 6. [[Jaaniveski (Tallinn)|Jaaniveski]]; 7. [[Suruveski]]; 8. Saeveski.
 
[[1867]]. aasta kevadel toimus Tallinnas [[1867. aasta üleujutus|suur üleujutus]], kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks Ülemiste järve üleujutuste eest. [[Ülemiste (Sossi) mägi|Ülemiste mäel]] oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust Härjapea jõgi voolas [[Suur-Tartu maantee]] kohalt [[paekivi]]sse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali]]s (praeguse Tiigiveski pargi kohal), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee [[Mõigu]]st kuni Jaani seegi ja [[Kivisilla tänav|Kivisillani]] vee all ning ka Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati samal aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" />
 
Härjapea jõgi oli kasutusel [[Juudid|juutide]] palvetuskohana, kuna Tallinnas ei olnud teist vooluveekogu. [[1884]]. aastal rajati jõe kaldale [[Maakri tänava sünagoog]].<ref name="oNznA" />
 
Praeguse [[Juhkentali tänav]]a, [[Kalevi spordihall]]i ja pargi piirkonna paisutagune soostunud tiik aeti [[1910]]–[[1911]] täis [[Estonia teatrihoone|Estonia teatri]] ehitusplatsilt kaevatud mullaga.<ref name="Delfi" /> Tiigiveski tiigi kohale rajati Tiigiveski park.
 
Kuna 13. sajandist saadik veskeid ja tööstusi tööle pannud jõgi oli lõpuks väga reostatud ja kinni kasvamas (sinna suubusid ka [[käimla]]te ülevoolurennid), lõpetasid ka ülemjooksul asunud eeslinnade elanikud jõe vee tarvitamise 1880. aastatel ning [[1914]]. aastal kaeti haisev Härjapea suuremas osas plaatidega. Jätkuva ebameeldiva lõhna tõttu otsustati [[1936]]. aastal jõgi maa sisse suunata<ref name="Delfi" /> ja suunatigi täies ulatuses kanalisatsioonitorustikku [[1937]]. aastal. Mõne tollase hinnagu järgi oleks Härjapea vesi pannud poole sajandi pärast ka Tallinna lahe kogu [[Kalarand|Kalaranna]] ulatuses tugevalt haisema, mille ennetamiseks loodeti selle ajaga ehitada kollektorisse filter ja kasutada kogunevat orgaanilist setet mujal väetiseks.<ref name="Z4hW0" />
 
==Tänapäev==
[[Pilt:Härjapea_sild.IMG_20230727_152334.jpg|pisi|Narva maanteel üle Härjapea jõe viinud silla varemed (teetööde käigus välja kaevatud, 2023)]]
[[24. juuli]]l [[2023]] ilmus Pronksi tänava ja Narva maantee ristmikul tee-ehituse käigus maa alt päevavalgele [[18. sajand]]ist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120219721/tallinn-otsustas-harjapea-joe-silla-maa-all-sailitada Tallinn otsustas Härjapea jõe silla maa all säilitada], www.delfi.ee, 27. juuli 2023</ref> pärit kivist [[kaarsild]], mis ületas omal ajal Härjapea jõge.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/120219545/eksponeerida-sailitada-voi-lohkuda-harjapea-silla-leid-tekitab-tallinnas-vastakaid-arvamusi Eksponeerida, säilitada või lõhkuda? Härjapea silla leid tekitab Tallinnas vastakaid arvamusi], Eesti Päevaleht, 26. juuli 2023</ref>
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="45tnC">[[Gustav Jakobson]], [[Aleksander Kivi]], [[Heldur Lond]], [[Ain Soik]]. "Tallinna vesi ja sajandid". Kust sai vett keskaegne Tallinn. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1967, lk 9</ref>
<ref name="Delfi">[http://forte.delfi.ee/news/maa/kunagine-harjapea-jogi-kas-sa-ikka-tead-mis-su-jalge-all-voolab?id=67437400 "Kunagine Härjapea jõgi – kas sa ikka tead, mis su jalge all voolab"] Delfi. Heiki Suurkask. 15.12.2013</ref>
<ref name="oNznA">Palvetajad Härjapea jõe ääres. Rahvaleht, 25. september 1930, nr. 113, lk. 1.</ref>
<ref name="Z4hW0">Härjapea jõe viimsed päevad. Rahvaleht, 23. juuli 1932, nr. 86, lk. 1.</ref>
<ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref>
<ref name="suurkask">Heiki Suurkask [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kui-ulemiste-vanake-viimati-vihastas-suur-tallinna-uputus-1867-aastal?id=68431217 "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal"], Delfi. 13.04.2014.</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
* Tallinna Härjapea. [[Vaba Maa]], 11. juuli 1929, nr 157, lk 8.
* Härjapea jõe asemik. Vaba Maa, 24. märts 1934, nr 70, lk 7.
* Härjapea kollektor avati. [[Uus Eesti]], 30. jaanuar 1936, nr 29, lk 3.
*[[Jüri Muttika]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/1715F77DDF2C4FAFC2256EB7005D4025 Jõgi Tallinna Kesklinnas?!?], Eesti Ekspress, 22. juuni 2004.
 
== Välislingid ==
{{Commonskat|Härjapea River}}
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ajavaod-kaotatud-jogi Ajavaod: 75 | Kaotatud jõgi], ETV, esmaeeter 7. aprill 2013
 
[[Kategooria:Harju maakonna jõed]]
[[Kategooria:Tallinna veekogud]]
[[Kategooria:Tallinna ajalugu]]
[[Kategooria:Endised jõed]]
[[Kategooria:Harju alamvesikond]]
 
 
Tagasi => '''[[HÄRJAPEA JÕE VESKID|Härjapea jõe veskid]]''' >
 
[[Category:HPJ]]
[[Category:Jõgi]]
 
Resümee:
See on pisiparandus
Jälgi seda lehekülge
Pea silmas, et teised kaastöölised võivad kogu WeskiWiki tehtud kaastööd muuta või eemaldada. Kui sa ei soovi, et su kirjutatut halastamatult redigeeritakse, siis ära seda siia salvesta.
Sa kinnitad ka, et kirjutasid selle ise või võtsid selle kopeerimiskitsenduseta allikast (vaata ka WeskiWiki:Autoriõigus). Ära saada autoriõigusega kaitstud materjali loata!
 
    Redigeerimisjuhend (avaneb uues aknas)
Sellel leheküljel on kasutusel järgmised mallid:
 
Otselingid
Avaleht
Veskid
Tuuleveskid
Vesiveskid
Möldrid&Veskipidajad
WeskiWiki abi
Hiljuti muudetud
Üleslaadimine (multifail)
Üleslaadimine (juhendatud)
Välised lingid
Veskivaramu MTÜ
Saaremaa tuulikud
Veskid veebis
Andmete muutmine
Andmebaas
Veskite ja tuulikute info lisamine, muutmine, täiendamine, parandamine
Viki tööriistad
Faili üleslaadimine
Erileheküljed
Lehekülje tööriistad
Kustuta
Teisalda
Kaitse
Veel
Lingid siia
Seotud muudatused
Lehekülje teave
Lehekülg logides
Powered by MediaWiki
AndmekaitseWeskiWiki tiitelandmedLahtiütlused
-->
 
==Juhkentali mõis==
<!--  
<!--  
Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².[1]
Ülemistejärve on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Liiva, Järve, Kitseküla, Luite, Juhkentali, Ülemiste ja Mõigu asumi ning Rae vallaga. Ülemistejärve on pindalalt Tallinna suurim asum, selle pindala on 13,96 km².[1]
316. rida: 187. rida:


==Viited/Välislingid==
==Viited/Välislingid==
https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing
https://drive.google.com/file/d/104sguLFswTsISKHTmMeKJ7BBgh1_Eq7J/view?usp=sharing


[[category:Järved]]
[[category:Järved]]
[[Category:HPJ]]
[[Category:HPJ]]
[[Category:Jõgi]]

Viimane redaktsioon: 28. mai 2024, kell 09:34

Härjapea jõgi - see on Tallinna tööstuse häll.
Aleksander Kivi , Anto Juske.

Ülemiste järv

Järv Tallinna kaguserval.
Kaasaegne levinuim nimi on Ülemiste järv.
Teised nimed: Järveküla järv, Mõigu järv või Kuningajärv; harvem Paberijärv, sks Obersee.
Nimi Kuningajärv ja Obersee esineb vanemais ürikuis, mil järv kuulus Taani kuningale.
Alates 15. sajandi keskpaigast on järv Tallinna linna valduses.
Veekogu kood: VEE2005900.
Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 36,5 m kõrgemal. Suuruselt 3. järv Eestis, veekogu pindala on umbes 944 ha (9,4 km²) , suurim sügavus väljavoolukanali juures 4,2 m (keskmine sügavus 3,3 m). Järves on üks saar. Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu aeg-ajalt muutnud. [1]
Järv on moodustunud Läänemere Antsülusjärve staadiumis (umbes 8000 aastat tagasi) pinnakerke tulemusel merest eraldunud lahesopist. [2]

Ülemiste Vanake

Suure veepeegliga, peaaegu metsavööndita ja paesel pinnal asuvale Ülemiste järvele on iseloomulik suur veetaseme kõikumine. Seetõttu on ajaloos olnud mitmeid kordi hetki, mil on tekkinud oht all orus asuvas linnas tõsiste üleujutuste tekkimiseks, kuid mitte just lausa linna täielikuks uputamiseks. Sellest ilmselt on sündinud ka legendid Ülemiste Vanakesest.
1708. aasta novembris murdis järv läbi liivavallist. Vesi tungis suure jõuga alla eeslinna ja tekitas uputuse.
1718. aastal oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.
1761. aastal murdis järv läbi liivavalli ja uputas Tiigiveski ümbruse.
1783. aastal aastatel oli veetase jälle väga kõrge ning raehärrad kartsid uputust.
1807. aastal paigaldati järve madalamatele kallastele liivakotte, mis suutsid ära hoida suurema uputuse.
1867. aasta mai teise poole suur sulavesi tõstis järve vett niivõrd, et vesi uhtus Pärnu maantee kohal liivakaldalt läbi. Vesi ulatus Roosikrantsi tänavani. Järgmine läbimurre toimus varsti . Tartu maanteee kohalt peatselt toimunud uus läbimurre mis oli juba üle kümne sülla (ca 21,3 m) laiune.
1879. aasta 5. juunil toimus vee läbimurre Tartu maanteele uue veevarustussüsteemi ja magistraaltorustiku jaoks kaevatud süvendi kaudu. Lühikese ajaga oli kogu Tartu maantee veega üle ujutatud. Maakri ja Kompassi tänavate piirkonnas ulatus vesi täiskasvanud mehel rinnuni. Suurvesi viis endaga kaasa ka loomi.
1923. aastal tõusis veepind Ülemiste järves 88 tolli (ca 2,1 meetrit) ning kippus Liiva kõrtsi juures üle kalda tulema. Ohtlikusse kohta veeti kiiresti liivakotte ja tõsteti kallast.

Linda kivi

Linda kivi ehk Lindakivi on suur kivi Ülemiste järve idakalda lähedal. Sisuliselt moodustavad Lindakivi neli kõrvuti asetsevat rabakivirahnu, milledest suurema ehk Linda kivi mõõtmed on 7,1 x 5,2 x 5,1m ja ümbermõõt=19,2m Linda kivi on kaitstav loodusmälestis. [3]

  • Vana Kalev oli surnud. Linda kandas Kalevi hauale suuri kivisid leinates kokku, nii et Tallinna Toompää mägi sai. Väsind Linda juustest kukkus kivimürakas maha. Ta istus selle otsa maha ja hakkas kibedaste oma lesepõlve üle nuttama. Pisarad jooksid maha, kellest viimaks Ülemiste järv kogus. Kivi on järves praegu, keik Linda istumise kohtki pääl. [4]
  • Ülemiste järves on suur kivi. Enne polnud seal järve. Mees kündnud seal kohal, korraga pilv tuleb, karjutud: «Eest ära!» Uputanud mehe ära, mees jäänud järvevahiks. Jaanilaupäeva öösel pidi käima küsimas, kas linn on valmis. Vastatud ikka, et ei ole valmis. [5]

Kanalid

Lüüsid

Härjapea jõe algusesse ehitatud lüüsid ja lüüsihooned kronoloogilises järjestuses

  • Ülemiste Kuningaveski lüüs (liigveelask)
  • Veerenni kanali lüüs ja lüüsimaja (Watterhaus, 1689)
  • Peetri kanali (Kadrioru kanali) lüüs koos lüüsimajaga
  • Paberivabriku leotustiikide lüüs
  • Tartu maantee veevarustuskanali lüüs
  • Tallinna Vesi veepuhastusjaama liigveelask

Härjapea kanal

Algselt looduslik jõgi, hiljem järk-järgult kanalisse suletud Härjapea oja.
Härjapea oli jõgi, mis voolas Ülemiste järvest läbi Tallinna praeguse kesklinna ja suubus Tallinna lahte.
Jõe lähteks võib pidada Ülemiste järve so umbes 35 meetrit merepinnast ning suue asus Tallinna lahes, ehk 0 meetrit merepinnas. Jõe pikkus oli umbes 4,5 km. Seega oli jõe languseks ~ca 8 m/km, seega oli see suurima languga jõgi Eestis, ületades Piusa jõe langust 4 korda!

  • Looduslik jõesäng kanaliseeriti ja kaeti kattega esmalt lõik Ülemiste järvest kuni Ülemiste Kuningaveskini nn Veerenni kanali rajamise käigus.
  • Kanaliseeriti Juhkentali sõjaväelinnakus asunud jõe lõik.
  • EW ajal ehitati Härjapea jõe kollektor Tallinna kesklinnas jõe alamjooksule kuni sadamani.
  • 1950.ndatel viidi kanalisse Juhkentali ja Tiigiveski vaheline lõik.

Veerenni kanal

Ülemiste järv oma Härjape jõe väljavoolu kaudu teenindas Tallinna reguleeritud veevarustust juba 14. sajandist alates nn Veerenni kanali kaudu.
1345. aasta 29. septembril sai Tallinna raad loa Taani kuningas Valdemar IV-lt Kuninga järvest, tänapäevase nimega Ülemiste järvest vee juhtimiseks linna-aladele läbi kuninga omandis olevate maade.
Härjapea jõe kõige ülemise veski (Ülemiste Kuningaveski) paisu juurest (nn tselluloosikombinaadi kirdenurgas) kaevati 4 km pikkune nn "veerenn" linna müürideni Harju värava juures. Sealt edasi juhiti vesi linna ümbritsevsse vallikraavi. Vallikraavi veetasemeid reguleeriti kolme veskiga: Harjuvärava veski, Karjavärava veski ja Viruvärava veski [6] [7]
Tollaste Tallinna rae arveraamatute järgi oli kanali rajamise eeltööde (u ~1396) ning Veerenni kanali ehituse tehniliseks juhatajaks Johannes Bonnynghof. Tema looditud ligi 4 km pikkune kanal oli oma aja hüdrotehniliseks suursaavutuseks. Äärmiselt täpsed nivelleerimistööd võimaldasid kanali trassi nii valida, et ehitamisel ei tekkinud lähtekoha ja kesklinna (Harjuvärava paistiigi) maapinna suurte kõrgusvahede tõttu kanali uhtumise ohtu. Sellest johtuski, et 1417. a. palus Riia ordumeister von Spanheim teda Riiga tööle, et aidata neid nivelleerimistöödel Daugava jõe vee juhtimisel linna vesiehitistesse.

Peetri kanal

Peetri kanal ka Peetri veejuhe või Kadrioru kanal või harvem Lasnamäe veekanal

Tartu mnt veevarustus-kanal

Paberivabriku veekanal

Veepuhastusjaama liigveelask

Ülemiste/Juhkentali veskikaskaad

Ülemiste Kuningaveski

Ülemiste Kuningaveski ka Ülemiste veski või Kuningaveski. Esimene veski Ülemiste väljavoolul. Tõenäoliselt oli veski rajatud 13. sajandi esimesel poolel. Veski asus Ülemiste mäe järsul nõlval.
Algul oli veski kuninga so Toompea linnuse komtuuri valduses ning töötas viljaveskina.
Kui Taani kuningas Waldemar IV andis 1345. a. Tallinna raele õiguse juhtida vett linna vallikraavidesse Härjapea jõestja rajada veskeid, siis oli tingimuseks, et ei kannataks riigile kuuluva Ülemiste veski veerežiim, vastasel juhul peab raad võtma veski oma valdusse. Põuastel aastatel oli järves vett vähe, veski töörežiim sai häiritud ning raad oli kohustatud 1349. aastal võtma selle oma valdusse. Komtuuri nõudel pidi raad tasuma igal aastal selle eest 20 marka tollases vääringus ning lubama seal komtuuril jahvatada tasuta Toompea vilja.
1689. aasta kaardil on veskit kujutatud kaksikveskina (Alte und Neue Mühle)
1768. aastani töötas veski viljaveskina, seejärel hakati seal tamme-, kuuse-ja pajukoori purustama (suruveskina või haamerveskina või kollerveskina) nahaparkimise otstarbeks.
1786. aastal seadistati veski ketrus- ja sukavabrikuks, kus vee jõul töötasid esimesed tekstiilitööstusmasinad Tallinnas.
1844. aastal anti veski rendile kaltsude purustamiseks.
1878. aastast tegutses seal villa- ja siidiketramise ning kudumise tööstus.
1902. aastal ehitati veski ümber sõjaväe kasarmuks.
1916. aastal müüdi ülemiste veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes selle vabrikuhoonete laiendamisel
1936. aastal lammutas.

Juhkentali ülemine veski

Ka Jauchi veski või Juhkentali veski , algselt Juhkentali paberiveski 1531. aastal ehitas turvissepp Wilm Platensleger Ülemiste veskist pisut allavoolu, linnalt renditud krundile vee jõul töötava katelsepa-veski ehk vasepaja.
1664. aastal, pärast tollase veskiomaniku surma, ostis selle Lorenz Jauch, kes oli Härjapea jõe äärde ehitanud endale suvemõisa Jauehenthali (millest tulenes hilisem eestipärasem piirkonna üldnimi Juhkental). Jauch ehitas vasepaja ruumidesse paheriveski (1689. a. kaardil Papir Mühl)
Paberit valmistati tol ajal kaltsudest; paberitoodang ei saanud olla väga suur, sest puudus küllaldane hulk kaltse (kaltsukogujaid oli vaid kaks). Veskiomanikud vaheldusid, neil tekkis paberi realiseerimisega raskusi. Põhjasõja mõjul majanduselu soikus. 29. septembril 1710 kapituleerus Tallinn Vene vägedele.
1713. aastal ehitati seisma jäänud paberiveski Tallinna rae korraldusel ümber kalelsepaveskiks-vasepajaks ja renditi katelseppade tsunftile.
1870. aastal muudeti veski villaveskiks, kus tegutses ketrus-, kudumis- ja kangavärvimistööstus. Mõnda aega töötas veski ka vanutusveskina sks walkmühle.
1916. aastal müüdi veski Põhja-Puupapi ja Paberivabrikute Aktsiaseltsile, kes seda kasutas mehaanikatöökojana.

Juhkentali alumine veski

Ka Seemisnahaveski
Juhkentali veskist natuke allavoolu ehitati uus paistiik ning sellele veski, kus pargiti väikeloomade nahku ning valmistati neist pehmet seemisnahka.
Veski esmane ehitusaeg ei ole teada.
1605. aasta 22. detsembri ürikutes on märgitud, ei seal tehti suuremaid ümberehitustöid.
1689. aasta kaardil on see veski märgitud vanutusveskina (Walkmühl).
Kõrvalharuna töötas ühel vesirattal vasepada. Veski tegutses 1866. aastani.
1906. aastal hakati veskit kasutama parketivabrikuna ning 1921. aastast on seal sepikoda ning garaazid.

Poolamäe/Keldrimäe veskikaskaad

Poolamäe veski

Poolamäe veski ehk Püssirohuveski või Vasepaja veski ka Uus Vasepada Juhkentali veskitest allavoolu järgmisena oli Härjapea jõel praeguse Staadioni tänava otsa kohal katelseppade ametile kuulunud vasepada.
Esimene viide sellest veskist on pärit 1675. aastast.
Ka 1689. aasta kaardil on see märgitud uue vasepajana (Neuer Kupfer hammer).
Võib arvata, et vasepada tegutses juba sajandeid varem, kuna vasest tarbeesemete (katlad, veenõud, kannud jm.) järele oli suur nõudmine.
Vasepada hävis Põhjasõjas. 1729. aastal taotles katelseppade amet raelt raha uue vasepaja ehitamiseks. Rae otsusel taastati linna kulul uus vasepada 1731. aastal Juhkentali paberiveski asemele.

Tiigiveski

Tiigiveski ehk Tallinna Tiigiveski või Tiigiveski Tallinnas. Varem Nunnade veski või Piiskopi veski. Tehnoloogiatüübilt suruvanutusveski. Suurema veelangu kohas paiknes veski, mida tunti Tiigiveski nime all. See oli kuulunud algselt Mihkli nunnakloostrile, kes selle 1354. aastal müüs Tallinna linnale. Linn rentis veski edasi viljaveskina. 1689. a kaardil on veski märgitud/tähistatud vana vaseveskina (Alter Kupffer hammer). 17. sajandil läks veski eravaldusse ning seadistati valgenaha parkalite nahamuljumlse või seemisnahaveskiks. 1716. aastal rajas Admiraliteet sinna saeveski ja 1729. aastal rajati sinna veel erivesirattaga jahuveski. Mõlemad veskid olid oma asukoha tõttu nende omanikele tulutoovad, ega muidu poleks olnud võimalik nende püsimine 160 aastat. Seoses tööstuse arenguga Tallinnas ostis kaupmees E. Johanson 1887. aastal Tiigiveski hooned endale ja kasutas neid kaltsude purustamiseks oma uue paberivabriku vajaduseks. Taimestiku vohamise tõttu täis kasvama hakanud paistiik täideti 1913. aastal „Estonia" teatrihoone ehitusel väljakaevatud pinnasega, tiigi kohale rajati linnavolikogu otsusel park ja puukool.

Jaaniveski/Seegiveski veskikaskaad

Jaani-Seegi jahuveski

Jaaniveski ehk Seegi veski või Jaani seegi veski. sks k St. Johannes Mühle või Johannis Mühl 1689. Jaaniveski on üks vanimaid veskeid Tallinna linnasarase piirides, mis rajati juba 13. sajandi esimesel poolel (esmaselt mainitud ürikutes 1237. a.).
Algselt kuulus viljaveskina Johannese hospidalile (rahvapäraselt Jaani seegile), kus hooldati ja raviti pidalitõbiseid.
Varem oli veskihoone puust, kuid 1408. aastal ehitati kivihooneks. Veskihoone on paaril korral täielikult maha põlenud; viimati taastati veskit 1756. aastal. Viljaveski töötas kuni 1886. aastani, mil B. Johanson rajas sinna paberivabriku. 1898. aastal ehitati veskihoonele teine korrus peale ja sellisena püsib see tänaseni (1990 ?).

Jaani-Seegi valtsveski

Ka Jaani-Seegi suruveski või Jaani-Nahaveski.

Veski asus Jaaniveski lähedal, Härjapea jõe peaharul.
1431. aaslal rajas linn sinna püssirohuveski, 1684. aastal saeveski, 1687. aastal nahaveski (nahavabriku).
1866. aastal veski likvideeriti, vabanenud ruumidesse ehitati Tallinna esimene mehaaniline leivavabrik,
1886. aastal sai aga Jaaniveski omandanud H. Johanson sellegi veskiala oma paberivabriku tarbeks.

Jaani-Seegi saeveski

Jaaniveskist pisut allpool, kohas kus Härjapea harud taas ühinesid, asus viimane Härjapea vee jõul töötav veski. See töötas algul saeveskina (1686. a kaardil) ja hiljem ka viljaveskina. Millalgi läks see veski Tallinna kingseppade ameti omandusse, kes seal rajas parkalitöökoja ja suruveski parkkoore purustamiseks ning pargitud nahkade töötlemiseks. Veski hävis Põhjasõja ajal. 1712. aastal taastati seal nahaparkali töökoda ning 1783. aastal rajati sellegi veski asemele nahamanufak- tuur. 1921. aastal moodustati Nahatõöstuse Aktsiaselts "Union", mis 1940. aastal nimetati "Kommunaariks".

Juhkentali mõis

Viited/Välislingid

https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=1bFVIGRtQgcghkBiNefN39N6bKss&usp=sharing

https://drive.google.com/file/d/104sguLFswTsISKHTmMeKJ7BBgh1_Eq7J/view?usp=sharing

  1. ↑ Eesti järved. R. Laarmaa, i. Ott, H. Tamm jt. Varrak, 2019
  2. ↑ Tallinna veevarustuse ja kanalisatsiooni minevik ja tänapäev. I. Sinirand. Valgus, 1992.
  3. ↑ Info: https://et.wikipedia.org
  4. ↑ (ERA II 198, 166 (226b) < Haljala khk – H. Länts (1938).)
  5. ↑ (ERA II 114, 197/8 (2) < Tallinn < Kadrina - R. Põldmäe < K. Lettner (1935).)
  6. ↑ "Tallinn (Reval).Keskaegsed kindlustused." Rein Zobel , Eesti Kunstiakadeemia 2011.
  7. ↑ http://www.rahvaraamat.ee/p/tallinn-reval-keskaegsed-kindlustused/34656/et?isbn=9789949467129
Pärit leheküljelt "https://weskiwiki.ee/index.php?title=Tallinna_tööstuse_häll&oldid=22179"