Karepa veski: erinevus redaktsioonide vahel
(→Nimed) |
|||
4. rida: | 4. rida: | ||
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Karepa veski]]. Lähemas ümbruskonnas kasutatakse pigem nime [[Oruveski]]. Eristamaks teistest [[Oruveski|Oruveskitest]] võiks kasutada nime [[Karepa Oruveski]] või [[Oruveski (Karepa)]]. | Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on [[Karepa veski]]. Lähemas ümbruskonnas kasutatakse pigem nime [[Oruveski]]. Eristamaks teistest [[Oruveski|Oruveskitest]] võiks kasutada nime [[Karepa Oruveski]] või [[Oruveski (Karepa)]]. | ||
[[Karepa küla]] nime esmamaining pärineb a-st 1541 seoses Vihula ja Annikvere piiritüliga. E. Tarvel on pakkunud nime tulenemise sõnadest kare, karine ’kruusane ja kivine maa’ või ’üles kündmata, söödis maa’ + -pa (sõnast pea ’neem’). | [[Karepa küla]] nime esmamaining pärineb a-st 1541 seoses Vihula ja Annikvere piiritüliga. E. Tarvel on pakkunud nime tulenemise sõnadest kare, karine ’kruusane ja kivine maa’ või ’üles kündmata, söödis maa’ + -pa (sõnast pea ’neem’). <ref> Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016 </ref> <ref> [https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=karepa&F=M&C06=en Eesti kohanimeraamat veebis ] </ref>. | ||
Redaktsioon: 4. juuni 2020, kell 20:23
Nimed
Veski asulajärgne tänapäevane nimekuju on Karepa veski. Lähemas ümbruskonnas kasutatakse pigem nime Oruveski. Eristamaks teistest Oruveskitest võiks kasutada nime Karepa Oruveski või Oruveski (Karepa).
Karepa küla nime esmamaining pärineb a-st 1541 seoses Vihula ja Annikvere piiritüliga. E. Tarvel on pakkunud nime tulenemise sõnadest kare, karine ’kruusane ja kivine maa’ või ’üles kündmata, söödis maa’ + -pa (sõnast pea ’neem’). [1] [2].
Veski oli jõuallika tüübilt vesiveski ja toodangu tüübilt jahuveski saksa k. [[ ... ? Mühle]]
Asukoht
Veski asukoht: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Karepa küla, Villa Valli kinnistu.
Vesikondlik paiknemine: Selja jõe alamjooksul, sügaval orus, ligikaudu 1 km jõesuudmest. Jõe kood: VEE1074600
XY: 6602778.37, 635761.13 BL: 59.540701, 26.400204
Tehniline teave
Hoone seisund: vare. Püsti ainult kolm pragudega seina.
Asus edela - loode suunalisel spetsiaalselt veski jaoks kaevatud 150 m pikkusel kanalil. Loodeseinal daatum 1898.
Piirangud
Natura 2000 ala: jah-ei- [[Lõhejõgi]: jah-ei , kalapääs: jah-ei. , pääsutüüp: [[Category:Kalapääs ]], Muinsuskaitseline ehitis: jah-ei
Hüdroelektrienergia tootmine
Jah, ei
Ehitise info
Ajalugu
Mõisaveski: jah-ei
Pärimus
Fotod ja kaardid
WikiGalerii
Lisainfo ja välised lingid
veski link EELISES
Viited
- ↑ Eesti kohanimeraamat, Tallinn, 2016
- ↑ Eesti kohanimeraamat veebis